Panin telefoni hommikul tund aega varem tirisema, et
siis õmblen vesti, pesen nõud, kütan
pliiti pakin asjad…
Koer oli ööseks tuppa
lubatud sest 30 kraadises pakases pole tal seal õues hea olla.
Kui laskusin alla trepist, nõudis koer õue, mõtsin et pissitan
ta ära, ta ei tahtnud teha oma asju, kui
perenaine saba taga vahib, lubasin ta siis korraks hoovil üksi olla. Tormasin
siis üles oma lapakat võtma ja asju pakkima, kuulen koer röögib õuel nagu oleks tal midagi viga. Panin asjad käest ja tormasin koera päästma. Koerake oli jäänud
kivi taha ketiga kinni, lubasin ta tuppa. Kõik mida haarasin, kiskus saba taha
teiste asjadega, selle asemel, et teha üks liigutus midagi tehes tegin igat asja
kolm korda ja aega kulus topelt. Läksin bussijaama , et minna Tartu bussile ja
avastasin, et pole selga pannud pooli riideid, virutasin pakid käest maha ja tormasin edasi tagasi. Bussis ei saanud ette istuda , susserdasin ennast
esiistmele peale Leevakut. Linnas avastasime, et linnaliini bussi tulekuni on pea
10 minuti t aega ja lapselaps külmetas nigu hirmus, käisime edasi tagasi,
bussijaama korraks sooja ja peatusesse
tagasi. Läksime bussi ja validaator sõi mu kaardilt ilma minult küsimata tüki
raha ära.
Jõudsime TRAKS i
ja saime teada, et peame kolima suurde
saali, sest väikeses on lastelaager.
Tassisime
lapselapsega
joonistamise-maalimise asjad üle
terve maja, tassisime nõud ja riided ja igasugu nasvärgi kohale. Tõstsime lauad ja
toolid ümber, keetsime kohvivett ja…
Ühel hetkel marssis saali
sisse üks mees ja siukese näoga
nagu ta peaks seal olema. Küsin miks ta
seal on ja mida ta teeb, temal tuleb teatriproov
Mida, lähen siis
kontorisse kaebama, mis toimub
Koli tagasi.
Kuhu?
Saime siis teise
ruumi väikese saali taha , tassimisime
nagu kass poegi.
Saime naistega kokku, saime pahandada, et miks me vales
kohas ja nii vara ära läheme jne
Siis hakkas pihta, sõnumid, et last ei saa tuua
kokkusaamisele, sest laps on haige ja õhk on külm ja pole taksolimiiti ja
Jõudsime pizzabaari ja muudkui tuli sõnumeid seosetute
põhjendustega, lõpuks saadeti sõnum, et
oodake ja ok
Saabusid pika ootamise peale oodatavad. Laps oli tore , isa markotas nii, et mul iiveldas.
Koperdasin bussijaama, võtsin kohvikust ühe kohvi ja
siirdusin bussi ootama ooteplatvormile,
saabus buss ja kalpsasin bussi ja…. Linnapiiris
avastan käekotti ei ole.
Olin selle jätnud bussijaama pingile, reede õhtul, bussijaam
igasugu segaseid ja tolguseid täis, bussijuht soovitas maha astuda ja tagasi minna,
otsustasin mitte minna oma niigi valutavate jalgadega kuhugi koperdama, tagasi
sõidu raha enam polnud, mis ma teen siis käekoti ja telefoniga, kui sõiduraha
pole, kui olin juba soojas bussis ja kodu käeulatuses, sest elan ju kodulinna
bussijaamas. Üks lahke naine bussis otsis mulle
oma nutikast bussijaama numbreid,
mis ei vastanud, sain tema telefoniga helistada oma mehele, see helistas mu
telefonile, selle peale helistati mu telefonilt koju, aga kui mees hakkas vastu
võtma, katkes kõne, ju aku tühjaks sai, sest ta üsna tühi oli.. Siis läks
see naine bussist maha ja hakkasin fb s kurtma orma õnnetust, üks fb sõber oli kohe osavõtlik ja
soovitas politseisse helistada. Kui koju
jõudsin, helistasingi politseisse ja kurtsin oma kurba saatust , et käekott
telefoniga bussijaamas jne
Läks 10 minutit ja
politsei helistas tagasi, kott käes, telefon lahtiselt koti peal, tulgu
ma äripäeval Tartu politseimajast läbi.
Ossa
Keegi polnud mu kotti ega telefoni tahtnud, patrull läks korjas
üles ja järgmine nädal saan Tartust kätte.
Keegi oli telefoni
kotist välja võtnud ja koti peale pannud, keegi ei tahtnud mu hirmsat vana kotti ega vana koledat telefoni
:P
Selline päev siis.
Vean oma kaks hirmsasti valutavat vasakut jalga voodisse ja
tänan Jumalat
