Südi koorilaulja :)

Olen  kaks nädalat  Põlvas olnud taastusravis ja oma koori proovi seega pole tükk aega jõudnud.

Enne seda olin haige paar nädalat ja siis tööl nii et  tekkis pikk vahe laulmas käimisel.

Põlva  naiskoori dirigent lubas mul taastusravi ajal oma kooris harjutamas käia ja see oli tore.

Laupäeval käisin Räpina aianduskooli laval ennast  sinises ürbis näitamas ja suud maigutamas, mingil hetkel kadus soprani hääl justkui laulmise ajal ära ja mul ei olnud otstarbekas siis üle koori on aldi joru jorutada.

Eile olin jälle Põlva kooris viimast korda,  jube raske proov oli.

Tundus, et enam ei oska üldse laulda. Dirigent  ei lasknud ühtki vale heli läbi, lasi naistel lausa üksikult laulda , et aru saada, kes vale joru ajab. Päris hirmus tunne oli terve koori ees häält teha. Lõpuks sai ka  päris laulu moodi asi kokku.  Pärast oli nii hea tunne jalutada läbi  karge Põlva, meel helisemas sees .
Lootsin ka neljapäeval nendega koos laulda aga kaks korda nädalas laulavad na alles järgmisest nädalast.

Järgmine nädal loodan jälle “Koidulas“ oma aldijoru ajada.