Thursday, December 29, 2011

Aasta lõpp läheneb tohutu kiirusega.

Palju tahaks veel teha ja midagi on ka tehtud.
Jõulukuusk on kassi poolt peaaegu, et ära nülitud, ise on selline nupsik, et kuda sa temaga pahandad ;)
Kõik pühad olen tööl, jõulud möödusid lastega vesteldes ja einetades, ise üle ja lapaka sisse vahtides.
Aasta viimasel õhtul õnneks nii ei lähe, saan oma vahetuse hommikul ära teha.
Lapsed aga peavad söögid ise tegema, sest mina olen tööl;)
Nii hea on, et mul on 4 täiskasvanud last.
Võin köögi rahuliku meelega nende kätte anda;)
Loodan väga, et ma ka sinna pärast sisse mahun ja midagi ka üles leian.
Ootan väga oma selle aasta viimast palgapäeva (õhtut) ;), et klaariks teha võlad ja lastele midagi head lauale osta.
Peaks varakult ostunimekirja valmis tegema, et pärast üllatusi ei oleks.
Maja on aastalõpu ootuses vaikne: kes on peadpidi arvutis, kes unemaal , kes mängib kodust eemal seltsidaami;)
Ma saan oma voodis laiutada, volilt arvutis vahtida, telekast vaadata, mida süda ihaldab ja voodis rahulikult lugeda kuni uni tuleb…
Olge terved ja ilusat vanaaasta lõppu



pildid pärit siit:
http://mmurca.blogspot.com/
http://www.thepepperkids.com/Products/furniture/mosaic/bohemian_bed.jpg

Tuesday, December 20, 2011

vahva õhtu


Kaks tundi möllasin väljas, Räpina meeletult konarlikel ja sopastel tänavatel.
Põsed õhetavad ja ihu rammestunult väsinud.
Ei tea kuidas südaööni tööl vastu pean, ihu turgutatud, ehk vaim ka kangem;)
Arstid ikka kiusavad, et kui liigutama ei hakka siis…
Öeldakse et surmahirmus tehakse nii mõndagi tükka.
Nii minagi siis otsisin välja ratastooli kindad, jope ja pikad püksid, mida ma kunagi muidu ei kanna, riputasin end helkureid ja lampe täis ja asusin teele.
Esimese tänavanurgani polnud viga.
Teine oli juba hirmu ja õuduse seguga rüütatud, autod kahel pool ja mina ukerdan seal jalus.
Ei saa tänavanukast üles ega taha alla minna, veereda tagant tuleva auto alla.
Hambad ristid punnisin end jalust ära ja jätkasin vapralt oma retke.
Kolmanda tänavanurga eel viskus mu telefon keset teed maha ja osadeks laiali.
Sõitsin lähemale ja urgitsesin siis seda varbaga ligemale, kõhuli porisele teele hästi visata ei tahtnud end;)
Üks vana papi tormas abivalmilt kohale ja aitas mu rääkimise masina mu kätte tagasi.
Kaasa töökojas klapitasime osad kokku tagasi ja siis hakkas telefonist kohe Marju hääl laulma, et ärkame koos päikesega...
Selge, pidin hakkama minema rahvakooli oma valmisküpsetatud keraamika järele minema.
Istusin tooli ja väntasin lossi poole.
Kui suure ukerdamise ja puhkimise peale lossi ette jõudsin, tahtis rahvakooli juhataja must mööda sõites koju minna, nähes mind keeras otsa ümber.
Viiest soolavakast üks oli veidi kannatada saanud, aga muidu olid vahvalt välja tulnud.
Tänavaasta saavad mu kallid siis jõulukingiks keraamilised toosid.
Pakkisin oma kullakesed kotti ja tagasitee oli juba lihtsam, alla mäge.
Kodus seadsin nad klaverile ritta ja vaatasin ning kiitsin end, sest kes see muu ikka kiidab ;)
Poeg oli purgi suppi keetnud ja selle näljasele hundile , kes minu sisse end ära oli peitnud, maitses hästi.
Kodus riided seljast ja tööposti otsa
Südaööni hooletu.
Vanaisa kamandati lapse karja, et see mind ei tüütaks oma miksidega.
Süda rahul, et kingid olemas, ihu täna kenasti ära liigutatud, kõht täis…
Mis sa hing ikka veel tahad;)
Peaks otsima mingi ilusa luuleraamatu voodi kõrvale , et uni peale ränka tööõhtut mõnus ja kaunis tuleks;)
Kõike kaunist ja olge terved!!!

Sunday, December 18, 2011

Viis tundi sõitu hirm huilgamas kuklas.

Meeleolukas pidu, põnev öö, marudad tutvused ja toredad kohtumised…
Käisin nimelt oma firma jõulupeol.
Reede hommikul asutasin juba varakult teele, et oma arstilkäigud ära käia, sõbrad üle vadata jne
Kui bussiväljumise aeg saabud, seisis tähtsa näoga kolleeg kuular kõrvas tänava nurgal ja juhtis vägesid, kamandas mind raamatukogu taha ja teisi ka kuhugi …
Lõpuks tuli välja, et buss ikka väljub sealt, kust pidi esialgugi väljuma.
Seadsime end siis reisile ja kui vestlesin enda kõrval oleva kena prouaga, hakkas mind häirima bussijuhi käitumine.
Mida , rääkisime küll üsna valjusti ja sellest polnud midagi, et end ka meie vestlusse lülitas, aga ta keeras end meie poole terve ülakehaga, tee ja bussi saatuse hooleks jättes;(
Minukene, kes on ühe bussiõnnetuse kord üle eland, läks selle peale üsna närviliseks ja tegi ka juhile sel puhul mürgise märkuse.
Mõnda aega see isegi aitas.
Ja ühel hetkel käis bussis kui püssi pauk ja mingi õudne susisev madu hakkas bussijuhi tagumiku all tööle.
Bussijuht, siis helistas igale poole, ise teise käega rooli keerates ja siis veel vastu tulevaid busse tervitades.
Muidugi ei olnud tal käed vabad süsteemi, ta hoidis telefon kõrva juures terve labakäega ja tekitas oma käitumisega õudust minus.
Keegi pidi talle siis telefoni teel mingi numbri andma, kust ta abi peaks saama.
Mina kargasin püsti, valisin oma telefoniga numbri ja panin telefon kõlari peale , aga ta ikka ei saanud niisama rääkida, kuigi ma hoidsin telefoni tal üsna lähedal, ta pidi kohe seda aparaati kogu labakäega rabama ja samal ajal juhtides ja lehvitades.
Sai nõu kätte ja mina istmel tagasi, aga ei saa turvarihma enam kinni .
Avariiline buss ja avariiline juht.
Kohutav !!!
Žongleeriva roolijaga ja telefonisõltlasega ja lehvitamisega meeletu bussi susina saatel jõudsime lõpuks õnnelikult kohale.
Pidu oli meeleolukas, toidud maitsvad ja uued ja vanad tuttavad toredad.

Toakaaslane oli väga vahva: imekaunis noor daam ja ikka väga vahva eelmiste aastate kogemustega võrreldes.
Mingil hetkel ma lihtsalt kustusin ära , magasin oma hotellitoas paar tundi ja siis enam und ei tulnudki.
Lahkusin saalist viimaste pidutsejatega, kolasin mööda hotelli, sõitsin liftiga üles ja alla…
Lobisesin retseptsioonitöötajaga, kes osutus väga vastutulelikuks ja toredaks inimeseks.
Kell 7, kui restoran avati, olin rõõmsalt hommikusöögi lauas.
Seal aga oli napakas naljakas värk.
Tegemist oli rootsi lauaga, et kandikuid ei olnud, toidu sai lauale tassida üks haaval.
Panin endale midagi söödavat lauda ja kui lisaks toodud asjadega tagasi saabusin, oli laud koristatud.
Ja seda ikka rohkem kui kaks ja kolm korda.
Nii et mingi 4-5 korda kaeti mulle laud uuesti.
Mingil hetkel otsustasin ennast enam mitte toita ja toakaaslast kiusama minna, et ta ka kenasti kõhu täis saaks ja õigel ajal bussile jõuaks.
Sama buss ja sama juht;(
Ja väga jutualdis ja ülakeha keerutav ja jälle oma telefoni kütkes;(
Appi!!
Umbes 10 kilomeetrit linnast väljas kukkus buss röökima nagu tulistataks ta esiotsa automaadist.
Segavate esemetega žongleeriv juht, lisaks sadas kogu tee mingit soppa alla, vastutulejad loopisid meid veel kõige sellega mis tuul ja hoog üles tõstis nii, et buss iga kord selle käes vibas, lörtsine sopane tee, tihe liiklus, minukene närvihaige oli koguaeg oma ingleid tülitamas.
Kohale jõudes tänasin juhti, et ta meid eluga kohale toimetas, aga soovitasin, et ta endale käed vaba süsteemiga telefoni jõuluvanalt telliks, et see oli ikka õudne vaadata, kuidas ta me elu ohtu seadis telefoniga suheldes.
Ole sa kui kogenud tahes, aga juhtuda võib igaühega.
Mille pagana pärast siis sõiduajal telefoniga tegelemine keelatud on?!
Ma olin sest kõigest nii väsinud ja kurnatud, et Räpina bussis vist norskasin kogu tee.
Seiklus missugune, elusalt tervelt kodus ja vääga tige.
Kodus ootas külm ja segamini tuba: kassid olid piima paki lauale pikutanud , see siis haises ja niisutas lauda, põrandat ja midagi veel.
Käratasin meestele, et miks see ja teine asi nii on nagu ta on ja kui nad kohe siputama ei hakka hoidku oma nahk;)
Õhtu tõi magusa une, öös viriseva lapse, pühapäev pannkoogi hommiku ja teler armastatud näitleja mu kohvilaua kõrvale.
Päev ongi kuidagi roiutavana möödunud
Homne toob jõulunädala kätte ja veel mõne peo.
Olge terved ja kaunist aega!!!

Wednesday, December 14, 2011

On jõulukuu.



Oleks vaja tuua tuppa jõulupuu.
Mõtlesime, et kuhu teda siis asetada?!
Kunagi suve poole sai mu vanaema riidekirst mulle söögituppa toodud.
Ta vaeseke, see kena veimevaka kastike, oli aastaid üksi niiskes majas seisnud ja lõhnas üsna ebameeldivalt.
Jätsin ta toanurka lahtise lõuaga ja panin temasse igasugu ürte kuivama ja ühel hetkel oli sinna kuhjatud igasugu asju.
Hästi mahukas panipaik teine, kuhu kõik võimalik ja võimatu käest ära pandud oli;)
Täna siis mõtlesin, et kui teeks õige selle kasti korda, paneks sinna peitu kõik tagavara tekid, milleks kast koju tiritud sai ja sulgeks kaane ja siis saaks kaane peale ka kunagi kuuse ilutsema panna.
Mässasin hommik otsa: rassisin ja tassisin, sorisin ja sortisin
Lõpuks said asjad sordikaupa, kaks tualettseepi ka kasti sisu ilustama oma parfüümiga ning kasti lõug saab ka lõpuks pika laiutamise peale puhata.
Selle kõige toimetamise keskel sai veel laar kotlette tehtud: lõhe hakkliha, muna, jahu, sool, suhkur, pipar, seller, sibul, õli, riivsai.
Jube maitsvad kotletid said.
Kui klaveripealne korras, kasti sisu õiges kohas, kast kinni, söötsin oma keha ka ära.
Nõrgukene minukene kiidab ennast ja piinab nüüd selle pingutuste jada peale;) natuke oma magamisaset, nii saab edasi jälle rühkida kui Jumal lubab.
Olge terved!!!

Tuesday, December 13, 2011

.Kõik on just nii nagu teile tundub






Üks vana murepall on veerema lükatud , mida ei saa enam kuidagi pidama;)

Vanad haavad on vermeile kakutud ja soola peale raputatud.
Tahaks peitu pugeda ja üldse enam välja tulla.
Ei saa kusagil asu.
Mitu ööd unetu.




Sõnad on kummalised tööriistad, kui neil ei ole miimikat taga, saab neid mõista mitte kaksipidi vaid lausa hulga enamatel viisidel.
Püüan saada toime praegusega, aga see ei tüki õnnestuma;)
Ja omaenese rasvas praadimine on kuradima valus ;)

Sunday, December 11, 2011

Kurb on


Kummaline on , kuidas mõned juhused ikka tükivad kokku langema;)
Keegi oma käitumisega tuletas täna mulle meelde mu noorusaja kurbi ja ränki hetki, ühesõnaga kurvastas mind väga.
Riivates mind hingepõhjani veel oma ülbe ja ülevoleva suhtumisega
Mõtsin, et elasin siis selle üle, elan nüüd ka;)
Siis olin elukogemusteta habras haavatav olevus, nüüd aga…
Sokutasin täna õhtul oma lapsukese unemaale ja sättisin end teleka ette tukastama.
No tere talv, mulle jäi ette filmike, siuke kergeke, aga mulle virutas hinge pihta, kui hiigelpommiga.
Ses filmis oli muusika, mida veerandsajandit tagasi alati kuulasin , kui olin äärmises ahastuses ja kurbusest nõretav.
Tol ajal oli tihti nii, et kui enam kuidagi ei saanud , ei osanud ega suutnud, panin selle muusika valjult mängima ja röökisin üksi oma korteris nutta, laulsin kaasa ja nutsin, nutsin ja laulsin…
Vahtisin täna siis aga seda filmi ja ladistasin taas nutta, tõeline masohhist!!!
Kaasa ikka vaatas üle õla mind kummalise näoga;)
Nutsin välja need pisarad, mis tookord ehk veel nutmata jäid.
Vaatasin filmi ära, pühkisin pisarad kuivaks ja elan oma põnevat elu edasi.
Kunagisi ammu tehtud vanu vigu muuta enam ju ei saa, aga nendega peab püüdma osata elada.
Ma siis proovin elada;)
Eks olekski liiga igav, kui vahepeal draamat ei saa, ongi viimasel aja kuidagi üksluiselt hästi läinud;)
Elame veel !!!
Olge terved!!

Saturday, December 10, 2011

unetu


Ma ei saa magada,
sest mulle kasvatada usaldatud
lapsuke loobib oma keha voodist välja
ja häälitseb sinna juurde.
Ma ei saa magada,
sest ahju kütja
on toa liiga kuumaks kütnud
ja mul ei ole õhku.
Ma ei saa magada,
sest mu pesu jäi masinasse pesema,
ja kui voodisse läksin
mõtlesin ,
mis temaga seal masinas kõik öö jooksul juhtuda võib .
Ma ei saa magada,
sest mind teevad ärevaks
mu mõtted mis ei lase magada;)
Ma siis lähen ja keerutan lapse voodisse tagasi,
avan magamistoa ukse trepikotta,
riputan pesu kuivama …
aga mõtted ikka tulevad
ja tulevad
ja neile ei saa
midagi ette riputada ,
keerutada
ega avada
ega sulgeda.
Nii ma istun öös
ja loen ja kirjutan
lollusi;)

10.12.2011


Tegin õhtuks süüa
panin patta :
vett
õli
nuikapsast
paprikat
sibulat
varssellerit
porgandit
tüümiani
oreganot
loorberit
küüslauku
šampinjone
karrit
köömneid
soola


salatikaussi:
jääsalatit
granaatõuna
sidrunit
hurmaad


sai hüva
kõht täis
nüüd lähen
panen pikali
oma keha


olge terved

Thursday, December 8, 2011

oeh


Jumal, anna mulle meelekindlust
leppida asjadega, mida ma ei saa muuta,
julgust muuta asju, mida ma saan muuta
ja tarkust nende vahel vahet teha.
Mõtlen alati kui mõne takistuse vastu põrkun
See, et pealinnas parkimiskaartidega äritseti, on nüüd puudega inimeste elu raskemaks teinud.
Muidu ei ole midagi , kui saad õnnelikult oma puudepaberid kätte pead ju nendega asjatama niikuinii, et rahad tulema hakkaksid
Aga kui tekib mingi viivitus on jama
Kui vana puue on lõppenud ja uut lähed vormistama, on ju samal ajal parkimiskaart ka aegunud
See ei kõlba kuhugi
Vanasti anti viieks aastaks, aga nüüd pead seda uuendama iga paari aasta tagant nagu puuetki
Ja üldse ma ei tea miks ometi raisatakse raha ja tehakse uusi paberid iga aasta ja üle aasta
On ju selge , et jalad uued otsa ei kasva ja kroonilised haigused ju lähevad aastatega hullemaks
Et iga aasta jälle uuesti testima ja kontrollima peab.
No täielik jama
Loodan ikka, et näen oma uue aasta sünnipäeva ja uut pensioni t ning seda kuidas lapselaps kooli läheb jne
Praegu on ikka nii , et must midagi asjalikku pole. Tuterdan ringi kui elav laip
Olen voodi juba auku lamanud;)
Lapsepabul ka otsustas haigeks jääda ja vaevab memme päris ära
Nagu tal tervis parem on tuleb talle tulesäde sisse , mis paneb ta ronima ,hüppama, roomama kolistama, kisama;)
Mul on mitu päeva üks sõbrake abis olnud, tassib puud, kütab ahjud, kantseldab poissi…
Andku Jumal talle tervist.
Aga me elame veel!!!
Olge terved!!

Wednesday, December 7, 2011

Uhke uue kaardi omanik;)


Täna tundsin, et ei suuda uuesti minna seda parkimiskaarti taotlema
Tõin arstitõendi ära ja langesin sängi, tekk üle pea
Saatsin sõbranna vallavalitsusse volitus ja muud paberid kaasas
Sõbranna tuli tagasi ja ütles et läks nii ja naa
Et lubasid tuua koju
Natu aja pärast oligi rõõmus ametnik mu magamistoas mu sängi veerel ja palus lahkelt kaardile alla kirjutada
Aprillis pean hakkama jälle uuesti asju ajama hakkama
Lõpp hea kõik hea
No on seadused
Nüüd antakse see parkimiskaart ka vaid niikauaks kui puuegi
Et kui puuet pole veel kätte saanud ja vana puue aegunud, lähedki omi asju ajama ilma invakaardita, koperdad kohale, kuis tahad
Võibolla polegi sel ajal vajagi neid asju ajada, kas on muutunud jälle seadused või pole inimestki;)
Seni elame rõõmsalt neid päevi mida antud;)
olge terved!!!

Monday, December 5, 2011

kassiahastus


Ma pole ammu midagi kirjutanud, sest ma ei jaksa eladagi
Tervis on mu kehast miskipärast vägisi lahkumas, püüan teda küll kümne küünega kinni hoida, aga mulle on jäänd temast vaid saba otsake
Vean end hommikust õhtusse ja õhtust hommikuni
Kui hommikul silmad lahti teen, rõõmustan , et oi kui tore anti jälle üks uus päev
Õhtul jälle rõõmustan et vastu pidasin nii nagu pidasin
Otsustasin, et elan kõik endale antud päevad rõõmu ja tänulikkusega
Kui keegi küsib kuidas ma elan, vastan et hing sees lapsed terved , mees alles ;)
Kedagi ei huvit see, et olen sent surmale võlgu ja elamine ja olemine ikka kuradima sant
Täna aga oli ikka nii kibe ja räbal olla, et pidin end tohutu jõupingutusega kokku võtma , et mitte suure häälega nutma hakata.
Ma ei saanud invaparkimiskaarti ilma arstitõendita
Öeldi , et mul ei ole selleks õigust
Seadus ei lubavat anda, kui sõna liikumispuue on kirjas vaid rehaplaani peal
ja lisakuludes on küll kirjas, et vajan abivahendeid , aga sõna liikumispuue ei ole
Võtsin hoogu juba mitu nädalat, et oma invaparkimiskaart, mis aegunud on, uuendada
Uurisin juba ammu , et mis selleks kõik tarvis
Mulle öeldi, et arstitõendit pole enam vaja
Lahe
, aga meie ametnikud ei saa inimesi jooksutamata vist magada;)
Vedasin hambad ristis oma ihu linnavalitsuse teisel korrusele ja siis sama targalt tagasi
Ma sain aru küll, et ametnikel ongi komme seadusi saksa täpsusega täita, näpuga rida pidi ajada ja juuksekarva lõhki ajada
Aga ikka oli jube alandav ja armetu tunne
nagu oleks ma kerjamas käinud asja, mis pole mulle ette nähtud
Aga polegi ju!!
Paber ei tahtnud seda ütelda, või lugeja ei osanud lugeda?!
Komberdasin vallamaja taevatrepist alla nutt kurgus.

Loodame, et kolmapäeval, kui saan perearstilt tõendi, et mul ikka on see liikumispuue, mis paneb mind ringi komberdama kepi najal, ei pea ma jälle tõestama hakkama asju, mis kaugelt silmaga näha.
Virutasin oma kargu kodus kolinal trepikoja nurka nagu tema oleks kogu mu maailmavalus süüdi, söötsin oma keha, käisin hambad ristis ka ära inglise keeles, valan nüüd oma maailma valu maha seda välja kirjutades ja tekk üle pea
Homme tuleb parem päev ma loodan;)
Olge terved!!!