vaikus

Mul on nii palju öelda
aga ütelda ei saa
Tahaks kirjutada
aga ei tohi
Sest iga väljaöeldud sõna
Saab kuuldavale tuues
vale tähenduse
Ja kirjutatud read
pole hoopis head
Nii ma vaikin
Ei räägi, ei kirjuta
Kuni suudan
vaikida...

Rõõm ja kurbus käsikäes

Olen hästi tundlik natuur, lasen endale halvasti ütelda ja kannatan kaua aega asjade üle, mille teised juba ammu unustanud on
Aasta lõpp oli mulle hästi, hästi raske, kaotasin kaks väga mulle tähtsat ja armsat sõpra
Kaastundliku, empaatilise ja sõbraliku inimesena tormasin sõbra lähedasi lohutama, kellest üks keeras mulle kokku paraja käki , oma käitumisega mind kurvastades ja ärevaks tehes
Tahtsin vaid head, sain ikka vastu pead
Arvasin, et olen leidnud endale juurde hea sõbra, kellele vahel kirjutada, ühiselt kalli inimese mälestusi jagada, aga….
Kellegi susserdamine ja vääriti mõistmine ja valetamine rikkus asja ära
Vanemas eas pidigi olema raske häid lähedasi sõpru leida
Teise kadunud sõbra sugulastega läks paremini, leidsime kohe ühise keele ja kurbus sai vürtsitatud rõõmuga, et olen saanud olla nii imeliste inimeste sõber ja kellegagi häid mälestusi nüüd jagada on
Minu kurbust aitab leevendada see, et mul on kohustused mu tohutu pere ees, et mu maja on täis alati väikeseid lapsi, kelle eest hoolitsemine võtab kogu võhma ja aja
Ikka võpatab süda, kui asutan end Tartu poole, tunnen puudust armsa sõbra muhedast olekust ja säravast naeratusest
Keegi ei oota mind enam bussjaama parklas, rühin üksi oma radu, hinges igatsus ja kaotusevalu
Raske on harjuda mõttega, et keegi, kes on olnud alati mu jaoks olemas, siis korraga teda enam pole, pole isegi kohta kuhu panna küünalt
Püüan mõelda me kohtumistele, kus oli vahvaid seiku, palju nalja ja naeru , head mälestused ongi mu ainsad lohutajad
Kahju, et neid jagada pole kellegagi
Uputan end kodustesse sehkendustesse, torman mööda linna, haarates tegevusi kõikjalt, mida pakutakse, et mitte jääda koju üksi kurvastama
Hommikul ja õhtul on jalge all lasteaia tee, auto läks katki ja nüüd annan iga päev tuld jalgadele ja ratastega soome kelgule
Eile juba oli tunne, et ma enam ei jaksa
Meheõde oli pai ja tõi töölt koju tulles Tormi kaasa
Olen võtnud selle vastutuse, et kasvatada seda mehehakatist ja ma teen seda rõõmuga
Vahel oskan ka kavalalt kohustust teiste kaela tõugata, et ise veidi hinge tõmmata;)
Täna on Tormil sünnipäev, tegin talle vahva lepatriinu padja
Tormi sai 4 aastaseks, laulsime talle hommikul äratuseks sünnipäeva laulu ja kinkisime, asju- mina Triinu, vanaisa kommikoti, Rasmus lotte küpsised, poiss oli algul hirmus unine, ei pannud esialgu triinut tähelegi, siis istudes potil, hõikas et ohoo, vaata, kes tuli, lepatriinu tuli Tormile külla;)
Läksime siis rõõmsalt läbi lörtsi kelgutades aeda, triinu ja kommikott kaasas
Lasteaias tekkis rõõmus elevus, lapsed arvasid, et see on see reklaamitriinu, mis telekast näidatakse
Idee ma tõesti sealt sain, aga teostus on ehk veidi vähem lapsesõbralik
Õhtul siis näeb, palju kaunistusi küljes veel on, mis ümber tuleb teha jne
Panen end riidesse ja torman linna peale tarkust taga nõudma, püüan rõõmustada asjade üle, mis mul on ja mitte kurvastada selle üle, mida mul ei ole

Olge terved!!!

Uus aasta tuli mõnusalt

Tüdrukutel on sess ja mõlemad mudilased on kodus
Võiksin ühe viia homme lasteaeda, aga siis on teisel ju kurb
Nad nii vahvasti mängivad koos
Muidugi peab neil silma peal hoidma
Tormi tormab vahel toas ringi, kui meeletu ja siis on vaja ta saata õue möllama või siis miski huvitavaga teda haarata
Vanaaasta lõuna paiku jooksis ühest toast teise hõigates, jõulud käes ja viskas ennast vaibale pikali ja seda korduvalt ja korduvalt tehes
Kartsin, et poiss endale haiget teeb, püüdsin temast kinni haarata, temaga rääkida
Ta kargas püsti, kakkus krussis vaipa ja hõikas, et ohsa, vaip läks ulljuks ;)
Vanaaasta õhtul käisime perega saunas, küürisime end puhtaks, tundsime end mõnusalt niisama asjatades
Kui südaöö saabuma tükkis, panime üleriided ööriietele ja käisime õues uut aastat tervitamas
Siis panin meesperele lauale jõuluvorstid, mis kuidagi välgukiirgusel ära kadusid
Panin suurema lapselapse teki alla, noorem kustus juba varem ära ja palus end voodisse panna
Hommik algas kildudega
Olin mõraga morsikannu pannud igasugust nipetnäpet, sest ma ei raatsinud seda kannu ühe mõra pärast veel ära visata;)
Kass oli öösel klaveri servalt ta alla tõmmanud

Mõtlesin, et oi kui tore, nüüd tuleb tore uus aasta, killud toovad ju õnne ja ma saan ometi nüüd südamerahuga selle kannu ära visata
Korjasin killud ja kola kokku, puhastasin põranda tolmuimejaga, kloppisin vaiba ja asusin rõõmuga hommikuputru keetma

Uue aasta esimesel õhtul oli mul pisike reis, mis meeli erutas ja südaööni und ei andnud
Sain selt reisilt kingituseks ilusa romantilise laualambi, mille valguses nüüd õhtuti salli koon, mille lõnga ka kingituseks sain
Need asjad on mu armsa sõbra mälestus, mis mind igapäevaselt nüüd rõõmustada saavad, et sellise ilmelise inimese sõbraks võisin olla
Elu läheb edasi
Olge terved