Sunday, September 26, 2010

Pühapäevane lugu

42 aastat tagasi augustis avati väikeses Setomaa külas Mikitamäel lasteaed.
Selles külas oli tol korral sovhoosikord ja muidugi oli see lasteaed ka sovhoosi lasteaed
Alguses olid lapsed lastaias ööpäevaringselt, hiljem kui öörühmad suleti, sai lastepäevakoduks
23 tegevusaastajooksul on ses asutuses töötanud hulk põnevaid inimesi, mõned on neist juba manalateel ja paljud juba üsna eakad
Tihti kui mõned endised kolleegid omavahel kokku on saanud kirikupühadel või muidu üritustel, on ammu aastaid käärind mõte, et saame taas kokku, näeme üksteist, meenutama vanu aegu..
Sellel aastal see ammune plaan realiseeruski tänu Õie Saarestiku tublile organiseerimisele
Ta lihtsalt võttis ja tegi asja ära.
Otsis kontakte, kutsus rahva kokku, leidis ruumid, helistas läbi kõik kolleegid, palus esinema meelelahutajad jne
Pühapäeval 26.septembril vooris rahvast Mikitamäe vallamaja poole
Rõõmsad endised ja praegused lasteaednikud tulid kokkusaamisele, tunnistati üksteist ja prooviti ära mõistatada, kes on kes, kohtumisrõõm oli tõeline
Laud kattus kaasatoodud suupistetest, kodustest ja poe maiustest
Kohalikud naised olid keetnud kohvi ja igaüks tõi kaasa midagi suhupistmiseks
Kes küpsetas ise, kes leidis kaubandusest midagi põnevat teisi kostitamaks
Lasteaednikud ei saa ju kaua istuda, nad peavad ikka mängima, tantsima ja laulma
Mängud mängitud ja puhkepausiks istuma istutud, asusid Karisilla seltsingu naised miskipärast mööblit kolima
Ja ühel hetkel astusid me ette põnevates kostüümides vahvad tegelased
Karisilla seltsingu näitetrupp mängis meile ühe toreda naljaloo
Nalja ja naeru sai saal täis
Maitsva toidu ja lõbusate meenutuste vahele vaadati vanu pilte ja imestati aja möödumise kiiruse üle
Lahkuda oli raske, oleks tahtnud ikka veel ja veel istuda, kätt hoida armsal vanal sõbral ja häid sõnu öelda endistele headele kaastöötajatele
Juttu oleks jätkunud lõpmatuseni, kui argikohustused poleks peale surunud
Hall argipäevgi on värvikam ja rõõmsam, kui sul on kaasa võtta seljatäis häid mälestusi ja teadmine, et sul hulga toredaid tuttavaid ja sõpru
See koosviibimine tuletas meelde, et kusagil on see kõik meil olemas ning alles
Tänud korraldajatele ja tänud kohale tulnutele

Saturday, September 18, 2010

Meil on sõira vaimustus



Juba mitu nädalat
Esimene kord, kui peale pikka vaheaega tegin, oli maitse väga hea, aga konsistents oli veidi vale
Teine kord oli konsistents parem, aga maitse polnud enam nii hea, kolmas kord tuli vist päris ehtsa sõira moodi
Igatahes soojalt maitses tänane sõir hästi ja vormi ka võttis nagu ma soovisin
Ostan tihti koorikaaslase käest kodu kohupiima ja ühel õhtul, kui oma isapoolse tädiga telefonis vestlesin, rääkisimegi sõirast
Ta rääkis, et tal vanainimesel seedimine kehva, aga vot sõira, mis ta ise teeb, saab ta süüa
Ma ei mäletanudki enam, kuidas seda tehakse, sest polnud ammu teinud ja kuidas vanaema seda tegi, oli kuidagi ähmaselt meeles
Tekkiski siis mõte, et teen ka sõira sellest heast kodu kohupiimast ja kodu kana munadest
Tädi õpetuse järgi tegingi esimese portstu
Ammu juba mõtlesin, et võiks ka teha, näoraamatus üks sõber muudkui kirjutab, et jälle tegi sõira ja jube maitsev oli jne
Vesistasin suud ta jutu peale alati;)
Aga teoks see mõte polnud veel saanud
Tütreke, kui eelmine kord koolist kodus käis, saigi kaasa esimese portsu kausikese ja mõnules siis ühikas seda omaette limpsides
Võtttis aga noa otsaga, pistis suhu ja mõtles, et oh kui hea
Ei tea, kas see maitse oli omane ja kodune ja ja midagi veel, aga rõõmustas ta täna tõeliselt mu sõira tegu mööda minnes silmates, et saab jälle kaasa seda HEAD võtta, kui homme kooli tagasi sõidab
Kui leivateo ka ükskord uuesti ette võtan ja õnnestuma hakkab, siis võin oma kokkamise oskustega täitsa rahul olla;)
Sügav sügis vahib akendest sisse, pliidi all praksuvad puud..
Mõnus rammestus kolib kontidesse, võtan raamatu ja poen teki alla
Ilusat nädalavahetust kõigile!!!

Friday, September 17, 2010

Kolm nädalat septembrit läinud nagu niuhti



Kolm last jälle kooliteel, üks kodus tubli abiline ja kaks lasteaias
Päevad mööduvad pöörases sebimises.
Varahommikul vaja gümnasist kooli saata: äratada, toita, üle vaadata …
Koolipoisi hommikusöögi tegemise aeg on veel moment endale: välistrepil karges sügises gaasipliidil asjatades ja häid mõtteid veeretades
Üks pilk kellal, mis on mulle välja õige aja vaatamiseks säetud, teine toidul
Pesamuna sööma kamandatud, torman ülemisele korrusele, et äratada lapsepoeg: potitada, riietada ja lasteaeda toimetada
Ta aga on viimasel ajal nii sõnakas, et iga hommik on üks seletamine, korraldamine ja põhjendamine, enne kui ta vanaisaga auto peale saab
Mina kargan siis kitasniku sisse, haaran jalanõud näppu ja hüppan ka sõidukisse, et jalad sõidu peal kinni pusida
Lasteaia hoovis teeme ka veel tempe: loobime ennast pikali, leotame jalgu ja riideid lombis ning kisame lihtsalt niisama lõbu pärast
Mõnikord läheb meil tuppasaamine päris ladusalt, aga vahel läheb kõige selle tsirkusega tükk aega
Lasteaias koorime riidest ja riietame uuesti ja vaidleme ja pusime
Kuulame õpetaja nõuandeid, mis asju kõik vaja on
Oh Jumal mis asju kõike siis sinna lasteaeda vaja on: ühed püksid õues mängimiseks, teised püksid koju minemiseks, kolmandad toas olemiseks, neljandad magamiseks, viiendad toas olemiseks (kui on vaja pikki riideid), kuuendad selleks, kui juhtub püksi „kingitus“ tulema ja seitsmendad ujumiseks
Ja mina udupea pean kõik need asjad kodust üles otsima ja õigeks ajaks lasteaeda tassima ja veel koguaeg vaatama, et nad ikka kõlbavad lasteaias olemiseks
Ja kui ei kõlba: jälle uuendama, pesema, kuivatama ja tagasi viima
Kui lõpuks laps on hommikul sobivas vormis ja rõõmsalt lasteaeda sokutatud, sõidame koju tagasi, et kohv kaasale serveerida, hommikusöök nuputada, mees tööle saata ja nõud puhtaks ja kappi tagasi toimetada
Siis on juba kell niikaugel, et saab veidi hinge tõmmata, teed juua ja hommikust seepi vaadata
Jah ma ausalt tunnistan, et ma vaatan seepi, „Südameasi“ on see mida hommikuti vaatan
Nutan ja naeran ja saan terveks päevaks positiivse laengu
Kui film vaadatud ja tee joodud hakkan tubliks koduperenaiseks, kui hakkan;))
Kui tervis vimkasid viskab siis põen tekk üle pea niikaua kui parem hakkab
Kuna meie kodu pesuperenaine hakkas augusti lõpust džäss muusikuks ja kolis teise linna õppima, mässan mina nüüd iga päev pesuga, mässan õhtul pesuga ja hommikul pesuga ja lõunaajal pesuga
Korjan kuivad pesud kokku, jagan mööda maja laiali, panen uued kuivama ja järgmised pesema
Kui masin lõpetab, algab sama ring uuesti pihta
Kui masin peseb ja süüa veel tegema ei pea, võtan ette ühe horisontaalpinna, millele viisakat välimust püüan anda, jagan laiali need asjad mis sinna müstilisel kombel kogunenud on ja silun või kiusan teda luua, tolmuimeja või lapiga
Niiet nagu orav rattas
Olingi väga mugavaks läinud, kui teine perenaine kodus oli;))
Ringi sebides möödub aeg, kui linnu tiivul
Tuli pliidi alla ja lõunat vaaritama
Kui veel kusagil käima ka peab; poes või linna peal, siis jooksen kui tuli takus
Lõuna söödud, hakkan õhtusööki planeerima, lapselapse kojutoomist orgunnima
Õhtu ja uneaeg jõuab kätte märkamatult
Lapsepabul ja ise pessu, iga õhtune une rituaal, laps pulga voodisse…

Vahepeal loen oma tööasju, kiikan blogidesse ja raamatusse, kukun peale hilisõhtust töövahetust ümber
ja hommikul sama ring uuesti otsast peale

Ja kõik selle pärast, et on september, puhkused läbi ja elu kisub kuidagi talve poole juba
Katsun kuidagi uue rütmiga harjuda
Ilusat nädalavahetust kõigile!!

Monday, September 6, 2010

Käisin täna juubeli sünnipäeval



Sain suhelda, suhelda ja suhelda
Muidugi ka head süüa
Imekaunilt kaetud laud, kõlavad kõned ja heade sõprade ning tuttavate ring koos sünnipäevalast õnnitlemas
Sain emotsioone kuhjaga, nii negatiivseid kui positiivseid
Tulin koju ja mõtlesin, et kas rõõmustada või kurvastada
Proovisin ikka rohkem rõõmustada ja arvan, et positiivseid emotsioone sain ikka rohkem, sest pärast pikka päeva suutsin veel mitu kraanikausitäit nõusid ära pesta ja miskit veel ära korraldada
Sünnipäeval ühe kooliõpetajaga juteldes, tükkisid vanad haavad lahti minema ja enesesüüdistaja tüdruk tükkis mulle külla tulema
Võtsin kaine mõistuse tagant taskust välja ja proovisin olla mõistlik
Tagantjärgi tarkus pidi olema küll täpis teadus, aga aega ei saa ju tagasi pöörata
Tehtud vigadest saab vaid õppida ja edaspidiseks tarkusi tallele panna
Kas see tall siis ka igas olukorras oma tarkustega kohe kohale kappab, on muidugi iseasi
Pugesin oma kambrisse ja püüdsin olla rõõmus sellega, mis mul on ja selle üle mitte kurvastada, mida ei ole;)))
Üks sõber ütles mu kurvastumise soovi peale, et sõber on tänapäeval üks väga devalveerunud sõna ja iga asi ei olegi nii nagu paistab
Õpin siis selle õppetunni ka ära ja keeran rõõmsalt uue lehekülje ette
Olge terved ja rõõmsad!!!
Vananaiste suvi pidi varsti saabuma me õuele;)))

Sunday, September 5, 2010

kõrvitsad , kõrvitsad ja kõrvitsad


Eelmise aasta jõulud päästis mu sõbra suur kõrvits
Tegin praadi, tegin salatit, putru jne
Tänavaasta on aga mul endal nii palju kõrvitsaid ja suvikõrvitsaid, et ei tea kuidas jaksab ära süüa
Tütreke suvi otsa poputas neid: marssis igal hommikul aeda kastekannudega, kastis ja sättis neid
Kamandasin meespere täna viljalõikusele
Terve kuhjaga käru täis kõrvitsaid veeres mu trepi ette
Riivime siis kõrvitsat supi sisse, prae sisse, pannkoogi sisse jne
Kõik tänu prügimäe väele, kuhu kevadel mu tütreke taimed kasvama sättis
Soe suvi küpsetas tohutud viljad
Sättisin nad tuppa ritta ja paitasin neid pilgu ja tänuliku meelega

Friday, September 3, 2010

Ma olen üks igavene pabistaja ja üle reageerija!?



Nüüd ma siis tegin vist oma pesamunale karu teene
Ta õpetajale kirjutades ja närveerides jne
Helistan iga päev mitu korda oma tütre raasule ja segan tal uue kooliga kohanemast, muudkui küsin kuidas läheb
Helistasin ja kurtsin oma pesamuna muret sõbrannale ja see ajas mind üldse närvi, ta on minust 16 aastat vanem ja ka 4 lapse ema ja eluaegne õpetaja ja hakkas kohe mind noomima, et ma ikka pean oma lapsi veenma, et nad ikka õpiks ja tema ikka ei lase ühtki kooli kellelgi pooleli jätta (nagu mina lasin oma ühel lapsel teha) ja peaksin kindlasti minema oma pesamuna õpetajaga rääkima jne
Ja nüüd, et on pahandus lahti ja nüüd ma pean kuhugi tormama hakkama, et asi ahendatud saaks
Ma ei taha minna sinna kooli lonkama
Kirjutasin õpetajale ja sain paar lakoonilist ja kuiva vastust
Mu vanem tütar ütleb, et ma olen liigne pabistaja ja ülereageerija
Elevant kallis laena mulle mõnikord paksu nahka!!
Flegmaatikud kus te olete, , astuge palun mu saba peale, et ma oma sebimisega kurja oma lastele ei teeks;)))
Ma ju hoolin oma lastest ja tahan neile vaid parimat
Kuidas vaid leida parimad vahendid!!!!?????