Wednesday, December 29, 2010

Jama ikka


,et paljudel inimestel on topeltmoraal ja paljude juttu ei tohi mingil juhul otseselt ega tõsiselt võtta vaid peab laskma läbi üsna tiheda filtri
Mõni psühhopaatlike kalduvustega muidu päris tore inimene võib oma hullu jutuga sind nii ära ehmatada, et kui koheselt ei tuleta meelde, et pead tema jutu alati läbi tiheda filtri laskma, et midagi mõistlikku ta jutust aru saada
Ma saan aru küll, et kui elad üksi, lugeda ei viitsi, telekat ei vaata, raadiot ei kuula, siis ongi nii, et mõtted hakkavad kõiki kohtumisi ja uudiseid panema vürtsikasse kastmesse
Päris nõrgamõistuslikuks teeks, kui neid jutte siis tõena võtta ja südamesse võtta
Tegelen oma koduse lasteaiaga, ülikoolides on sessid
ja lapselapsed on kodus ning hommikust õhtuni käib meil lasteaia rütm
Hommiku puder, siis õue, siis lõuna, lõunauinak, joonistamised, laulmised….
Söögitädi, trepipesijat, ega katlakütjat mul pole, seega raban nii, et tuli mutris
Meespere natu mind aitab, aga toidumajandus on kõik ikka minu mõelda, planeerida, teha
Peale üht telefonkõnet olin veidi segaduses, sain aru küll, et mõne inimese juttu tuleb läbi filtri võtta, aga häiris ikka
Ei ta kas ta nüüd kodus peab peenikest naeru, et sai mind ehmatada;)
Sättisin lapsekesed lõunauinakuks teki alla, pikutasin ise ka veidi ja proovin linnavalitsuses paar asja ära ajada
Olge kõik terved ja ilusat aasta lõppu!!!

Monday, December 27, 2010

Kurvad jõulud sel aastal mul

Ükskord mitme aasta eest, kui sõitsime puuetega naistega mingile koosviibimisele, koosolekule, kohtasin imelist inimest Invabuss hakkas meid naisi linnas üles korjama ja ühel hetkel avanes bussiuks ja sellel seisis kena, intelligentse välimusega, ilus, pikk vanem daam Ta vaata bussi sisse, vaatas mulle otsa, vaatas  bussi tagumisse otsa ja mulle otsa ja siis ütles, et ta istub minu kõrvale ja siis me saame sõbraks ka. Ja oligi nii. Tuli välja, et ta on endine kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Pikk ja piinav reis muutus temaga koos kergeks ja imeliselt huvitavaks. Tagasi sõites vahetasime telefoni numbreid ja meist saidki head sõbrad Käisin tal korduvalt külas ja helistasime tihti teineteisele. Viimasel ajal oli ta tervise pärast kusagil hästi kaugel hooldekodus, kuhu ma teda vaatama minna ei saanud ega osanudki. Ta isegi kord telefonis ütles, et ärgu ma tulgu, et las jäävad tast head mälestused mulle, kui jalutasime kahekesi koos ringi ja olime teineteisele toredad sõbrad. Suvel kui helistasin, jättis ta minuga justkui hüvasti , soovis mulle ja mu perele kõike, kõike head ja palus eriti tervitada seda poega, kellega ma tal külas käisin ja keda ta väga kohe omaks võttis. Ta viimased sõnad olid mulle, et ta on väga, väga haige. Hiljem vastas automaatvastaja, et see number kuhu ma helistan on välja lülitatud ja nüüd jõuluajal, et seda numbrit pole enam kasutusel. Otsisin netist ta poja numbri ja sain teada kurva uudise, mu armas sõber on lahkunud juba septembris Kui keegi ütleb, et ta jõulud on kurvad, siis seda on nad ka see aasta minul. Panen laua täis küünlaid, et mälestada oma kadunud armsaid sõpru. Olge terved ja öelge oma headele sõpradele, kui tähtsad nad teile on, nende eluajal.

Friday, December 24, 2010

Elu on ilus



Olin tükk aega kahe vahel, kas lähen vildekate jõulupeole või mitte
Olen peaaegu, et 25 aastat nende tegemistest eemal olnud ja mõtlesin, et nüüd siis oma elu sügisel, kas mul enam üldse sinna asja on?!
Lõpuks ikka kirjutasin, et tulen ja tütreraas ka oli nõus mind saatma sel pidulikul vastuvõtul. Ma lugesin vildekate siselistist välja, et on plaanis pidada justkui stiiliõhtu: teemal presidendi vastuvõtt, kus kutsutud on kohale ilmunud koos kaaslasega
Mina siis valisin kaaslaseks oma vanima tütre
Tegelikult olin kuni peo keskpaigani veidi pinges
Rahamured lahenesid alles raasuke aega enne pidu ja kerkisid üles jälle peo jooksul
Kohale jõudsime väga kenasti
Üks armas vildekas oli võtnud oma varudest välja väikse mikrobussi ja seal oli lahe sõita lõbusate sõbralike kaaslastega

Tabivere seltsimaja oli piduehtes ja ees ootasid meid ka mõned vanad head tuttavad ja mõned üllatuskülalised minu jaoks
Kõik külalised olid end nii kauniks ehtinud, et mul tükkis kiidusõnade tagavarast puudus tulema
Lavastaja tuli lausa mu juurde, kui me tütrega saali servas meie jaoks veidi võõrast rahvast uudishimulikult silmitsesime ja kiitis meie kõigi kohalolijate välimust, et võimas, et tõeline presidendi vastuvõtt

Kui saabus jõuluvana, oli mu üllatus suur
Ta kaaslaseks oli mu lapsepõlve teatrikaaslane, ilusaks pikaks meheks kasvanud ja kostümeeritud snegurotškaks
Nalja sai palju: ta esines oma kostüümis väga vahvalt, ilusad, saledad, karvased sääred riietatud kaunitesse pitssukkadesse, sale keha kenas minikleidis, ilmekas omapärane nägu, imeliste ilmetega
Lõbusa kerglusega aitas ta kõiki külalisi jõuluvana juurde esinema ja minu võttis lausa käevangu
Olin seda kunagist teatrikaaslast kohanud tihti Tartu polikliinikus, kus ta oma tähtsat igapäeva tööd teeb ja ta oli ehk märganud, et ilma „turvameheta“ ma eriti ei käi
See oli minu jaoks õhtu nael, see üllatus, et mu kunagisest lasteteatrikaaslasest on selline imeliselt vahva mees kasvanud ja et ta ikka veel teatrit teeb
Kõik vildekad olid ettevalmistanud midagi erilist esitamaks jõuluvanale ja seda oli väga nauditav kuulata ja vaadata

Peale eriliselt maitsvate toitude manustamist, ilmekate ja rõõmsate ning teatraalsusega vürtsitatud kõnede ja tänukõnede kuulamist, asus osa rahvast saali mängima pantomiimi, osa grupeerus vestlusringidesse
Võtsin neist kõigist tegevusist õhinaga osa ja olin väga rahul, et end kodust välja vedasin ja tundsin, et põnev elu on veel kõik ees
Keset väga mõnusat vestlust vahvate härrasmeestega, tabas mind migreenihoog
Täiskarsklasena arvasin, et kui kugistan mingit alkoholi, pääsen piinavast valust
Mu ees baariletil oligi mingi klaas mingi joogiga, haarasin sellest ja nina kinni hoides neelasin seda, kui kibedat arstirohtu paaniliselt enda sisemusse
Tütar avastas, et käitun tavatult ja organiseeris mulle kohese ärasõidu
Alkohol väikses koguses päästis mind tõesti piinavast valust, vaateväli mu silmade ees tuli ahendusest laiaks tagasi, väike tuikav valu tekkis, aga midagi hullu nagu tavaliselt, kui ma mingit medikamenti ruttu ei manusta minuga ei juhtunud
Üks kaunis noormees tuli minuga lausa korteri ukseni, et vaadata, kas minuga ikka kõik korras on ja palus mul kindlasti helistada, kui abi vajan, kui arvan, et tema kodused tabletid mind aidata võiks
Tema lahket edaspidist abi ma täna öösel kasutama ei pidanud
Mul oli vaid kahju, et ei saanud olla kohal päris peo lõpuni ja veeta veel imelisi hetki oma uute ja vanade kaaslastega
Aga ma loodan väga, et neid hetki tuleb mul veel
Tütar jäi minust peole edasi ja ilmus mu kõrvale põrandale tehtud magamisasemele mingil öötunnil
Hommikul ütles läbi une, et tal oli tõeliselt tore õhtu
Tänan väga korraldajaid imelise peo eest ja vildekaid sooja ja mõnusa suhtumise eest
Sain tagasi oma vana perekonna ja juurde uue
Kaunist jõuluaega kõigile

Sunday, December 19, 2010

kurbus



Viimased päevad on olnud täis sündmusi ja ränki üleelamisi
Kaotasin oma väga hea sõbra ja teekaaslase
Esmaspäeval kustus jäädavalt ta eluküünal
Kui mulle helistati ja teatati ta surmast, olin hommikuni magamata ja pöörlesin ringi, kui haige
Mõistus ei taha kuidagi vastu võtta seda kurba tõsiasja, et pole enam inimest, kes oli kord füüsiliselt, kord nähtamatult mu kõrval aastaid
Mu elus on olnud olukordi, kus olen pidanud olema silmitsi raskustega, mille kandmisega tundsin vahel, et murdun
Nendel hetkedel oli see kadunud sõber alati mu kõrval
See sõber oli alati mu jaoks olemas, telefonikõne kaugusel
Nüüd äkki oli telefonis tühjus
Võtsin kokku kogu oma vaimujõu ja asusin teele
Õhtul enne matuseid käisin sõbra koduste juures, kellede sõbraks olen olnud oma tüdrukupõlvest alates
Sinna sõites olin nii abitu, kuidas sa lohutad teisi, kui oled ise nii lohutamatu
Sõitsin peatusest mööda, ekslesin kui segane mööda oma kunagist kodulinna
Lõpuks jõudsin sõbra ukse ette, kus seisis ta auto
Jõnks käis südamest läbi, et iial pole mul enam selle salongi asja, et kunagi ei vii mind enam see raudne ruun avastama uusi paiku, lennutama lennukeid..
Sõbranna oli muidugi endast väljas venna kaotuse pärast, käitus eksalteeritumalt kui muidu ja kurvastas mind mu niigi suurele kurbusele veel mitmekordselt lisaks
Parandasin isa juures poole ööni oma riideid, neid pisaratega niisutades
Matus oli ilus, nii ilus kui saab üks matus olla
Sõbra sugulased olid armsad ja südamlikud
Nad võtsid mind hetkega oma ringi ja toetasid nii mind, kui üksteist vapralt
Mu oma tädide ja onude ring on kitsaks jäänud ja nüüd sain endale korraga justkui juurde neli onu ja ühe tädi
See tunne oli kurbusega vürtsitatud rõõm
Peale matuseid suutsin oma linnas ajada olnud asjad isegi adekvaatselt aetud, aga muidu tolgendasin niisama ringi, kui peast segane
Iga vastutulev habemik pani mind võpatama ja mu vaim ja ihu on siiani haiged
Koju sõitva bussi uksel sain sõbranna käest koti täie süüa teele kaasa, mille mandariine kukkusin kohe kugistama, suitsu ma ei tee, viina ma ei joo, siis on söömine aastaid mu lohutus tegevus olnud
Liha ma bussis välja võtma ei hakanud ega pirukaid vitsutama
Ma ei mäletanud, kas ma oma kadunud sõbra isa ikka tänasin peielauas kõige hea eest ja helistasin talle bussist
Õhtul hiljem sain sõbranna käest pragada, et miks ma ta isa šokeerin oma kõnedega
Kodused oli empaatilised ja vahvad, olid mulle supi keetnud, mille siis sõbranna antud liha ja moosipirukatega ahnelt alla neelasin
Tean küll, et oma tervise pärast söögiga end lohutada ei tohi, aga ma ei suutnud end ohjeldada
Hea kõhutäis tõi selgemad mõtted ja mõtsin, et järgmisel päeval hakkan tubliks
Elu läheb edasi, kuigi mõistus tõrgub leppimast kaotusega
Ei taha ära kiita, aga kallis kaasa on mu kõrvale kasvanud kui tubli rüütel, on mulle viimasel ajal igati toeks ja paneb mind iga päevaga rohkem imestama, kui imeline inimene ta ikka on
Kõik teravad nurgad on ümaraks kulunud ja vanad mured ära me juurest hõljunud
Aga ikkagi on nii kurb, kui su sõprade ring aina koomale tõmbub
See on ju vanade inimeste liigutus, et kui lehte lugema hakata, siis ikka surmakuulutustest
Hirmutav on mõelda, et mina ka juba seal maal olen
Pusisin eile hilisõhtuni kinke teha, jõulud pressivad peale, ehk nad lahutavad veidigi mu lõpmatut kurbust



Mind täitnud on nõretav kurbus
Kõik sõnad on liigsed ja valed
Valu pitsitab hinges ja kurgus
Vaim valus, hing haige, meel hale

Ajuti avastan end harjunud teolt
hea mõtte peal taskust haaran
kurvalt istun siis telefon peos
soovid kõiksuse poole saadan

Saturday, December 11, 2010


Pole ammu kirjutanud
Mitte sellepärast, et mul midagi väga viga oleks, aga lihtsalt on nii kiire, et pole mahtigi arvuti taha maha istuda
Tervis tasapisi taastub, nimisõnad ka tulevad vaikselt tagasi nii, et ei taha ära kiita, aga tundub, et pääsesin kergelt
Hommikuti kui palgatöö lõpetan, olen viimasel ajal tormanud alati kohe kodunt välja, asju ajama või käsitööd tegema
Vanaemade ringis tegime mitu nädalat siidisalli ja tulemus on äge
Talvetaat on oma veskid kõik avanud ja maadleme selle tagajärgedega tublisti
Kallim reedel tööle autoga ei läinudki ja tütreke viis oma juntsu lasteaeda kelguga, kuhu oli potserdatud väike inimene istuma, kui tõeline tekiloom
Ümbrus on mõnusalt valge ja nii hea on, et kuhugi minema ei pea
Tikke ja küünlaid ei ole hakanud varuma, sest mu sisetunne ütleb, et Kagu-Eestist läheb torm mööda
Koristasime reedel tütrega terve päev elamist ja asi hakkas juba ilmet võtma
Tütreraas muudkui lendas mööda maja ringi ja pani taustaks mängima enda ja kursuskaaslaste sisse mängitud džässi
Uhke ju!!
Vestlesime tütrega koristamise juurde muusikast ja inimestest ning töö lendas käes, kui kuul
Hulga asju sai paika ja korda ning koosoldud aeg oli tõeliselt vahva ja mõnus
Valmistasin korraliku lõuna, katsin laua ja sõime mõnusalt kahekesi laua taga, seda juhtub ju harva, kui saame terve päeva olla kahekesi.
Võtsime aja maha: jagasime rõõme ja muresid
Nüüd on tütar oma orkestriga puhkpilli laagris ja meie jälle kodus vaid neljakesi
Eile oli ämmal sünnipäev, sai juba 86seks
Küpsetasin suupisteid ja haarasin ahjupotiga kaasa, lõunatasime koos vanaemaga ja talle täitsa vist meeldis: rääkis, et tütre pojad käisid ka teda tervitamas
Oli rõõmus selle üle, et teda meeles ikka peetakse
Ämma tütar oli keetnud meile teed, katnud laua ja ei jõudnud meid ära oodata, sest kohmitsemise peale läks aega
Tormi poiss ei tahtnud kuidagi mõista ega sugugi arusaada, miks me kodus lõunat ei söö ja tema veenmise ja riietamisega läks terve igavik
Jõulud muudkui lähenevad
Juba kolmas küünal täna süüdata mu puuvilja vaagnal
Jõuluhüsteeria mind enam ei puuduta, ei pea mõtlema kavasid ega kostüüme, vaid lapselapsele on vaja miskit jõuluvana jaoks õpetada, päkapikumütsi varusin juba varakult ära, kui kuulsin Tormi käest laulu, mis nad lasteaias õppinud olid, kunagine kahekümne aastane muusikuks olemine on ka millekski kasulik;)
Kinkidega ma ka ennast surnuks ei jookse
Näputan igale kallile väikse asjakese ja nii võib aasta kenasti vaikselt otsa saada
Minu väike maja sai ka küünlad süüdatud, kallim leidis aega adapterid seina susata, ja kui koju tuled on majake lume sees säramas
Kunagi oli kallimal jaksu ja tossu küünlad majale kinnitada ja nüüd on vaja neid vahepeal lihtsalt seina pista ja kui jõulud läbi, saab nad jätta ootama uut aega
Kell alumisel korrusel taob juba kaheksat, on vaja alla lipata putru keetma ja hommikulauda katma
Kaunist advendi aega kõigile!!!!

Friday, November 26, 2010



Ma tahtsin üleeile Jumala juurde minna
Aga tal olid minuga vist mingid tähtsad plaanid ja arvas vist, et mul on siin maa peal veel palju tegemist
Seda viimast arvasin mina ka, sest surmahirm ei ole ikka kuigi hea asi, mida üle elada
See oli ikka päris valus, see surmahingus, mitte füüsiliselt aga kuidagi teistmoodi
Ma ei ütleks, et mul oleks hirm olnud surma, ees aga selline abitus oli ja mingi kummaline hirm ja midagi veel
Tegin rahulikult oma igapäevaseis asju
Kütsin pliiti, pesin nõusid, valmistasin lõunaks magustoitu…
Äkki hakkas maa kõikuma ja selline iiveldus tuli peale, et hirmus
Panin kuhugi need asjad, mis sel momendil käes olid ja ma ei tea, kuidas tuppa laua taha maha istuma suutsin koperdada
Iiveldus ja maa meeletu pöörlemine jätkus
Ma ei suutnud midagi teha ega ka appi karjuda
Sest viimasest poleks olnud kasugi, sest elan teistest majadest eraldi ja mu naabrinaine on kolinud talveks ära
Telefoni haarata ei suutnud ja kui oleks suutnud, siis rääkimisega ma toime ei tulnud sel hetkel
Istusin tükk aega laua taga ja ootasin, et see jama üle läheks, vabisesin üleni ja iiveldasin, ise lauast kinni hoides, sest kartsin hirmsasti maha kukkuda, tasakaal oli kuhugi mujale läinud minu seest
Silmasin laual oma mobiili ja püüdsin temaga kuhugi helistada, näpulukku maha ei saanud
Loobusin telefonilt abi palumast
Istusin edasi ja vabisesin ja iiveldasin edasi
Siis tekkis mõte, et saab ju helistada ka nii, et näpulukk peal
112 on see number, mis laseb ennast nii valida
Vajutasin ja telefon hakkas helistama
Kuulsin ühel hetkel, et keegi räägib minuga: „Mis juhtus?“
Vastasin, et halb on olla
Kuidas see halb on
Hissand, kust ma oskan seletada, kui rääkidagi raske on
Küsis, kui vana ma olen
Kui vastasin, et 50, oli kähku mu aadressi vaja
Lubas saata auto
Ja lõpetas kõne, mõtsin mida ma nüüd teen
Tuba segamini, koer lahti, aga mina istun laua taga ja hoian lauast kinni
Ühel hetkel kuulsin, et koer väga haugub ja koperdasin ukseni
Tulid ilusad punastes tunkedes kenad inimesed, koer neid süüa ei tahtnud ja nad said kenasti tuppa
Lasid mul pikali heita , mõtsin et kuhu ometi?!
No poja tuppa
Jeerum seal ju selline segadus, riided maas, voodi tegemata, kitarrid põrandal, laudadel kõik asjad segamini, pesu igal pool rippumas ja riputamata...
Midagi ei olnud teha , häda ei andnud häbeneda
Viskusin põrandale lapse asemele , kakkusin särgi seljas, tõmbasin teki kõhu ja strateegiliste paikade peale
Õde siis tegi ise põlglikku nägu tehes mulle ekg ära, ise oma poriste saabastega mu poja toas sõkkudes ja asju vastikult jalust tõugates
Kuijutan ette, mis jutud nüüd linna peal, et milline elamine...
Järgmihe kord otsin suremiseks päeva, kui olen maja äsja üle lakkunud;)
Hiljem võtsid veresuhkru prooviks verd, mõõtsid rõhku ja muid näitajaid, mis ennast üldse ühele näpu otsa pandavale aparaadile eriti näidata ei tahtnud ja vaatasid mind
Mis mind vaadata;)
Tasapisi hakkas veri näkku tagasi tulema ja kiirabi kirjutas midagi kollasele paberile ning läks ära
Helistasin kallimale, et mina ei suuda lõunale minna, on vaja, et mulle järele tuldaks
Koperdasin end riide ja kakkusin värava poole, istusin sinna tooliga maha ja hakkasin perearstile helistama
Õekene võttis vastu ja pani mulle järgmiseks nädalaks aja
Kui kallim saabus, ei suutnud ma ennast enam hästi väljendada
Lõunat süües tükkis lusikas suust mööda minema
Tekkis tuim, tuikav peavalu, mis ikka järgi ei taha jääda
Õhtul uimerdasin kuidagi ringi ja lõpuks kui voodisse ronisin, käis kallim mu voodi otsa juures istumas ja mulle otsa vahtimas mureliku näoga
Ise öeldes , et väsis ära ja ta ei vahi midagi;)
Tõin lapse lasteaiast ära ja kobisin varakult sängi, sest pea tuikas valutada ikka hoolega
Hommik midagi paremat ei toonud, peale töökese tegemist, lasin end viia diakoonia majja näputööd tegema ja kui lõuna saabus, ei jõudnud ära oodata, millal pastor oma kõne lõpetab, et temaga koos koju saada
Peas selline tunne nagu oleks keegi mind sinna millegi tugevaga löönud
Õhtul kodus tuli välja, et kallim on auto ribadeks võtnud, sest see ammu kolises ja tegi koledaid hääli ja lapsele järgi minna ei saanud, sest mees ei jaksanud autot enam kokku panna
Vanatädi, kes samas lasteaias töötab, kus Tormi käib, kohe kõrval rühmas, oli lahkelt nõus last õhtul koju tulles kaasa haarama
Sain niimoodi eilse õhtu lihtsamalt
Kui enam ei jaksanud ringi tatsuda, sirutasin end voodi sõbraks ja olin õnnelik, et ei pea üle oma varju hüppama, lapse järele minnes
Lapseke tuli vanatädiga rõõmsalt lasteaiast koju ja vanaisa sai hoovil askeldades möödamineva tädi käest sugeda, et lapsel sellise ilmaga salli pole
Mina muidugi kustusin ammu enne teisi ära ja keegi helistas mulle 23 ajal mingi töö asja pärast
Olin ahastuses, sest ei saanud aru, mis minult tahetakse ja ei suutnud ka ärgata ja seda asja ära teha
Magasin edasi ja kui hommikul tööle hakkasin, oli see asi ilma minuta juba korda aetud
Uus hommik tõi jamasid juurde, keegi ei saanud peale minu last viima minna ja termomeeter näitas 13 miinus kraadi
Mina olin veel hädas sellega, et kogu lapse garderoob on nailonist ja polüestrist
Mõtsin, et seal külma käes on laps kohe külmast kange, kui need naftad talle ümber panen
Suure kaevamise peale leidsin mingid igivanad karupüksid ja hirmus suure mohäärkampsuni tavalistele riietele peale tõmmata
Asutasin end siis kubujusside rännakule, enne Tormiga ägedalt tülitsedes, sest ta ei suutnud aru saada, miks peab äkki nii palju riided selga toppima ja milleks ometi veel kõige peale see imelik sall;)
Kui olin lapse saanud käruga tänavale tiritud, märkasin naabreid oma lapsega lasteaia teele end asutamas, nad oli lahked ja võtsid meid ka saba peale ja tõid mind ka tagasi pärast
Uimerdasin mööda maja, lasin kellelgi ennast veel kütte puudega aidata ja hakkasin plaani pidama, kuidas saaks lapse lasteaiast kergema vaevaga kätte
Ikka on selline tunne nagu siis, kui paari aasta eest bussiga külje peal maandusin ja teistele + ratastoolid pehmet kukkumist võimaldasin
Loodan, et asjad paremuse poole end veavad või ma oma uue minaga, kel ehk nüüd peas mõni soon vähem on ära harjun
Kallim ikka narrib mind, et teadagi mis haigused need on, kus valguse ja vee kartus kallale tulevad;)
Veekartust mul pole, aga pimedas on mu kannatada saanud peal parem olla

Friday, November 19, 2010

Käisin eile hullumajas



Uurisin oma sõbra käest telefonis, et millega ta tegeleb, ütles et on jube kiire, et organiseerib festivali
Uurisin siis netist, et mis värk on ja mõtsin, et kui oma tähtsad Tartu käigud ära saavad, siis astun sealt läbi, enne koju sõitmist.
Eile peale lõunat seadsin sammud endise hullumaja poole.
Kui jõudsin maja ukseni, kargas sealt välja mu vana ülikooli kunstikabineti kaaslane ja tormas bussipeatuse poole.
Küsisin, et kas üritus lõppes ära?
Ütles, et ei, et käib edasi, aga et Jaan hakkas koledaid hääli tegema ja tema tuli tulema.
Kartsin juba, et Jaan on end üle pingutanud ja tal on midagi viga, et koledaid hääli teeb ;)
Astusin majja sisse ja mind haaras õudus.
Maja, kus olin olnud 30ne aasta eest, polnud saanud vahepeal erilist remontigi.
Kõik oli kuidagi tuttav ja samas ka jube.
Vanad mälestuse kerkisid oma jubedusega esile.
Jaaniga polnud midagi lahti, tormas rõõmsalt ja entusiastlikult ringi, korraldades ja kamandades.
Ülemise korruse seinad olid täis meeletult võimsaid maale ja joonistusi.
Ilmar Malini, Enn Tegova, Ahti Seppeti, Kristina Viina, Raivo Kelomehe, Elo Järve, Jüri Kase, Vello Vinna, Enn Põldroosi, Markus Kasemaa ja Andrus Kasemaa looming.
Kogu teine korrus oli tunglevat rahvast täis ja nende seas palju vanu tuttavaid.
Paljud tundsid mind ära, mõned ei tundnud või ehk ei tahtnud tunda;)
Asutasime end Tiina Siimetsaga saali, milleks oli endine poolkinnise osakonna naiste palat, kus omal ajal viibisid 30 naist korraga ühes suures ruumis.
Nüüd olid voodite asemel pingiread ja pillid, prožektorid, mikrofonid, kõlarid…
Sättisime end Tiinaga ühte pingi ritta istuma ja asusime vaatama ja kuulama: mis meile pakutakse.
Leidsime, et Jaan on viimasel ajal väga julgeks ja vahvaks muutunud, lausa õitsele puhkenud.
Meie ette astusid andekad muusikud ja Jaan Malin.
„Saal“ läks kaunist muusikat ja Jaani esinemisest kihama.
Naersime südamest.
Vaatasin kella ja avastasin, et aeg on niikaugel , et peaksin oma kaasavõetud õhtusööki sööma.
Väikese vaheaja saingi ära kasutada enda toitmiseks.
Eesruumis leidsin Doris Kareva ja temaga kaasasoleva koerast iluduse.
Sättisin end nende kõrvale pingile einestama.
Koerakene ronis toolile minu kõrval ja asus mu toitu nuusutama, küsisin Dorise käest, et kas võin ta koeraga oma toitu jagada.
Doris vastas, et ei tohi, sest ta neljajalgsel sõbral oli just hiljuti seedehäire ja ma ei või talle midagi anda.
Koerake aga muudkui istus mu kõrval ja vaata minu söömist kurva näoga.
Ütlesin koerale, et mul ei ole üldse kahju talle oma toitu jagada, aga perenaine ei luba.
Selle lause peale keeras koer rahulikult mulle selja ja istus maha.
Mul oleks ta majesteetliku käitumise peale imestusest toit kurku läinud.
Kus on ikka koer!!!
Minu oma Muki oleks norinud edasi ja ikka häälekalt.

Peale enda toitmist suundusin „saali“ tagasi.
Siis hakkas esinema imekaunis araablanna, Hanane Aad (Austria/Liibanon),oma araabiakeelsete luuletustega.
Inglisekeelne tõlge oli juures, nii sai ka sisust enamvähem aru, kui olime ta kaunilt kõlavad luulehelid ära kuulanud.

Pärast väikest vaheaega asusid me ette pingile Andres Ehin, Kristiina Ehin, Anti Saar.
Meeste luule ja esinemine oli vahva, aga eriliselt hinge läks Kristiina Ehini esinemine.
Olen ennegi kuulnud ta lugemist, aga telest ja isegi ise midagi vist lugenud
Tema vahetu esinemine puudutas mind väga, kaunis noor naine seisis otse mu ees, vaatas mulle silma ja luges oma tunnetest nii nagu oleks ta sõnadesse põimitud minu isiklikud tundmused.
Kuulasin andunult kõike pakutavat ja unustasin aja, et pidin mingi kell minema kojusõitvale bussile.
Helistasin kaasale ja ta mõistis kenasti, miks polnud jõudnud kodumaile.
Läksin peale koju helistamist saali tagasi ja meie ette saabus Margo Kõlar.
Esitas meile oma muusikalise pala, mis oli nii muusika kui ka helid elust enesest.
Istusin ja mõtlesin, et vot sellise andeka inimesega olen ühes klassis olnud ja isegi koos musitseerinud.
Peale Margo etteastet astusid meie ette Igor Kotjuh, Hasso Krull, Tobi Kunze
Olin äkki jube väsinud ja tundus, et Doris hakkab ka lahkuma
Uurisin, et kas nad saavad mind kesklinna viia, nad olid lahkelt nõus ja asusin siis ennast riietama ning seadma äraminekule.
Mööda maja väljapääsu poole trügides inimsummast läbi, kostsid saalist muusika helid, seal oli sättind rahva ette end mängima ansambel Kreatiivmootor.
Olin pikast päevast ja kultuurilaksust uimane ja ei tahtnud enam midagi ega kedagi kuulata.
Uksel kohtasin Matti Miliust, kellele hiljutise juubeli puhul õnne soovisin.
Kui edasi tagasi sebisin, sain veel möödaminnes paar sõna Margoga, kellega omal ajal mõnda aega ühes klassis käisime, räägitud.
Õues sättisin end Dorise autosse ja sõit võis alata.
Koerake sõbralik ja armas, pani oma pea mu põse kõrvale sõidu ajal, et eest välja vaadata
Sain kenasti Riia mäele.
Tänasin Dorist ja ta kaaslast ja asutasin end tütre poole ööbima minema.
Paar korda veel mõtsin, et ehk lähen ka Genialistide klubisse after partyle, aga siis otsustasin, et lähen hoopis koju magama.
Ja õigesti tegin: nagu mul pea patja puudutas, kustusin ära.
Hommikul eelmist õhtut meenutades, haarasid mind vastakad tunded.
See maja oli seotud jubedate mälestustega ja need isegi segasid mind esialgu festivali esinejate ettekannetesse süvenemast.
Festival ise oli kenasti korraldatud ja niipalju, kui mina nägin ja kuulsin oli kõik väga tore
Tänud korraldajatele ja esinejatele, meeleoluka õhtu eest!!!!

Thursday, November 18, 2010

Ma näen nigu loom;)



Olen mingi mitu kuud ringi rännanud nii, et ma ei näe eriti midagi.
Nagu kõnniks ringi halli koti sees,hommikul panin prillid pähe ja ega paremaks maailm ei läinud, justkui hullem oli.
Telekas koguaeg reklaamiti, et Pro-optikas on kuu lõpuni 50% allahindlus.
Mul oli Tartu koguaeg asja ja läksin siis kohale ja tellisin ära ja maksin ära terve oma ühe kuu palga.
Prillidele järele minnes öeldi,et vabandame, aga teie prillid läksid kauba saadetise sees katki.
No jama, ei prille ega raha, karju või appi.
Paluti oodata ja vabandati veel sada korda ja oldi armastusväärselt kenad mu vastu.
Eile hommikul seadsin esimese asjana Tartus kohe sammud prillipoe poole, näitsik kassas kohe tundis mind ära ja ulatas mulle mu iludused kätte, karp anti tasuta kaasa ja puhastus lapp ja kliendi kaart ja puha.
Ah sa mait!!!!
Kui uued prillid pähe sain, vahtisin kaubamajas ringi ja eskalaatorist sõitis alla üks noorema poolne mees.
Mina jõllitasin, et oh sa tont, kui ilusaid mehi on;))
Tema vahtis vastu, et mis see vanamoor jõllitab teda.
Läksin siis oma uute silmadega mööda kaubamajja hängima, kaubad olid ilusad ja hinnad paistsid ka kaugelt kätte veel ilusamad.
Paganama ilus oli äkki maailm.
Jõuluehted juba igal pool väljas ja jummal kui ilus kõik on.
Mingi eriliste rikkurite pood sattus mu vaatlusorbiiti, aga ega keegi sel vanal setu mutil siis vahtida keelanud ja katsudagi ei keelatud;)
Turvamehed ja müüjad piidlesid mind küll esialgu, kui kauplusse ahne pilguga sisse marssisin, aga kui nägid, et ma midagi kurja ei tee, vaid lohisen oma pika kitasnikuga rõõmsalt riiulite vahel, kaotasid valvsuse.
Vanade prillidega öeldi, et nägin vaid 50% sellest, mida nägema pidin, mingi kiht on neil prillidel peal, mis hakkas õudse kiirusega ükspäev kooruma.
Kõndsingi siis ringi, justkui kott peas.
Ei ma tundnud inimesi tänaval ära, liinibussinumbreid ei näinud, tormasin igale bussile ligi nii, et bussijuhid olid segaduses, et kas see mutt tahab selle bussiga sõita või ei taha ja tööd tegin kõõritades nii, et silmad valusad.
Jõllitasin kuskilt prilliklaasi selgemast servast läbi, et lugeda saaks, mis ette antud.
Nüüd ma näen nigu loom;)
Ajan oma arvuti ja muud asjad toas ära, kasukas selga ja ilma vahtima.
Kuna pank võttis öösel mu viimased veeringud arvelt ära elektrimaksu katteks, võtan pudrukarbi teele kaasa, kuskil ikka saab maha istuda ja söögipausi pidada, kasvõi kaubamajas pingi peal
Üks ilus uus kohvik vaja üle vaadata, kus pidid olema kaunid maalid seintel, setu tüdrukud teevad ühes teises kohvikus süüa, neile üks mõnus pilk peale...
Kui oma kõhukese sisemise ilu olen ultrahelile ära näidanud ja bussini aega jääb, käin tiiru festivalil ka ära, kus pidi huvitav näitus olema
Paneelmajade vahel on veidi lund, ehk on ka park saanud endale talvekleidid selga.
Kõik tuleb tasa teha, mis vahepeal nägemata oli.
Oi, elu on jälle ilus!!!!

Tuesday, November 16, 2010

Ma käisin eile teatris



Pole kunagi nii teatris käinud, et tekib idee, kargan püsti ja lähen
Keerlesin oma igapäevases rattas ja plaanisin tänaseks tegemisi, mis tuleb ära teha, et elukvaliteeti parandada ja tegemised ära teha, mis tegemist ootavad
Kohtasin poes Piret Laurimaad ja Seppo Seemanit
Olin veel nördinud, kui kohalikud noored käitusid, kui albid, näitlejate peale näpuga näidates ja häälekalt räusates, et bää mää nää Seppo Seeman ihhihhihii
Tegin neile maurajatele veel vaikselt märkuse, et teevad Räpina rahvale häbi oma käitumisega
Tulin koju ja õhtusöögi lauas sellest sündmusest perega vesteldes, ei andnud mulle rahu see asi
Arutasime, et ehk on need näitlejad siin selleks, et Räpina rahvale teatrit tuua
Tegin neti lahti ja oligi nii : PÄRNU TEATER ENDLA, T 16.11 19:00,ESIMESED SUUDLUSED ühe armastuse lugu Räpina Kultuurimajas
Ärevus kasvas….
Meile peaaegu koju tuuakse teater ja mina vahin kodus
No raha pole ju minna
Poeg ütles, et emakene, kui sa tahad minna, ta laenab selle raha
Teater on ju tore asi ja kui on võimalus minna, siis mine
Kallim mind autoga tõrkus viimast
Ta üldse selline, et äkki ei tee midagi
Kargasin püsti, riided selga ja kakkusin minekit
Jalad esialgu tõrkusid küll, aga kui juba liikkuma olid hakanud, töötasid küll selle nimel, et rühkida rahvamaja poole
Otsustamise ja avastamise peale oli niipalju aega kulunud, et kohale jõudmine õigeks ajaks oli täitsa küsitav
Lohutasin end: et jään hiljaks, jään hiljaks
Peaasi, et kohale saan
Jõudsin rahvamajja paar minutit peale alguse kellaaega ja saali täis rahvast ootas etendust, ukse taga oli terve summ veel piletita inimesi, kes jagasid kohti, pileteid ja rahasid
Mina ka asusin nende selja taha, sellise näoga, et tulin teatrisse;)
Endla teatri mingi funktsionäär, kes koordineeris piletite müüki, märgates mind, käskis kohalikel kultuurimaja töötajatel sellele prouale, minu peale osutades, poole hinnaga pileti müüa
Mina protesteerima ei hakanud, maksin raha, hüppasin saali, istusin vabale kohale, ise veel kasukas, klõbistasin kasukvesti seljast sülle ja asusin teatrit nautima
Parim tegu ja otsus, mida ma viimasel ajal teinud olen, et end sinna raskustest hoolimata kohale vedasin
Räpina inimeste silme ees rullus lahti lugu, mis liigutas tervet saali, oli hetki, kus rahvas hoidis hinge kinni
See kaunis armastuslugu oli samas nii eluline, kui ka muinasjutuline
Elu on tegelikult ju palju keerulisem
Aga kuidas näitlejad kõik selle meie ette tõid, kuidas need tunded, mida nad mängisid, hästi vaatajateni jõudsid
See oli vapustav’
Alguses veidi sebiv vaatajaskond, tundus et mõni oli kogematagi saali juhtunud, hakkas justkui ühes hingama koos tegelastega, kelle armastuslugu laval etendati
Ma nutsin ja naersin ja tundus, et peale minugi oli saalis hulga pisarate pühkijaid
Etenduse lõppedes tormasid kõik koduteele ja mina koos nendega
Marssisin läbi karge sügisõhtu ja mul olid valed jalad;)
Need lombakad jalad, mida ma kaasas iga päev vean, olid kuidagi krapsakad ja ilma erilise valuta
Tänan ilusa etenduse eest inimesi, kes ikka kodukandi rahvast harida tahavad
Tänan Seppo Seemanit ja Piret Laurimaad, et nad eile kohalikus poes hängisid, tänan inimesi kes kellassepale raha tõid, et meil õhtul poodi asja oli
Sest ilma selle kõigeta poleks olnud mu raskes hallis argipäevas seda kaunist, meeleolukat ja mõnusat õhtut
Elame edasi, mürinal ja rõõmuga!!!

Monday, November 15, 2010

varahommikused mõtted


Me elame oma elu kui kiirrongis
Teeme oma asju ja ei süvene paljussegi
Me teame, kuuleme, loeme, aga ei süvene asjadesse, mis meid ei puuduta
Me iga päev loeme ja kuuleme, mis maailmas sünnib, kuid see ei puuduta meid ju isiklikult See on ka muidugi mingi enesekaitse
Kui kogu maailma valu endasse võtta, siis ei saagi ju elada

Viimasel kuul kohtusin inimestega, kelle saatused ja lood mind väga puudutasid, sest enamus neist olid ealt mulle kui lapsed
Mõtlesin, et kuidas ma saaksin toime kõigi nende raskustega, millega neil aastaid silmitsi tuleb olla, kui need noored oleksidki mu lihased lapsed
Haiglast koju tulles haarasid mind tunded, nagu midagi minust oleks jäänud sinna haiglasse
Tavaliselt lased selle asjal minna , mis tuleb haiglas olles ära teha ja tormad oma argipäeva edasi, seekordsed haiglakaaslased ja nende mured hakkasid mulle kuidagi eriliselt hinge

Püüan saada oma elu jälle järje peale, paremini kui enne, aga uued kogemused avardasid mu maailma, tegid mind rikkamaks ja targemaks
Arvasin seni, et olen üsna tubli, tark ja arukas, aga viimased kogemused ja muljed näitasid, kui palju on mul veel õppida
Olen tänulik, et mul anti võimalus seda kõike kogeda ja selle kõige sees isegi elada mõne aja
Püüan mõnikord oma elu kiirrongi peatada ja mõelda
Mõelda asjadele, millele iga päev ei mõtle
Mõtlen kuhu me kiirustame ummisjalu ja milleks!?

Sunday, November 14, 2010

kodus


Olen nii kaua vaikinud
See ei tähenda, et mul midagi halvasti oleks
Mul on nii palju tegemist ja mõtlemist, et pole olnud mahti kirjutada
Haiglast olen kodus juba peaaegu nädal aega ja ma oleksin nagu vangis olnud
Heas mõttes
Sest maailmaga, tsiviileluga annab nüüd jälle harjuda
Kodu on vahepeal nagu isemoodi
Asjad on vahetanud asukohta ja ma ise olen nagu hoopis teine inimene
Nii, et elu on nagu uus;)
Paterdan õuel sügislehtedes paljajalu ja tunnen elust mõnu

Sunday, October 31, 2010

olemine


Mul ei ole kõik väga hästi
Aga halvasti ka midagi eriti pole
Istun oma toas ja teen mis kästi
Täidan ankeete, kirjutan midagi üles
Ja vahel lihtsalt olen
Oma toas või koridoris diivanil
või puhketoas teleka ees
Vahel sõidan rattaga
Plaan on seda teha päevas korda 3
Vahel õnnestub vahel mitte
Mõnikord käin linna peal,
Karlovas või südalinnas
Asjatamas
Tellisin prillid
Kohvitasin sõbraga
Käisin vanurite ülikoolis
Ja kirurgi juures
Mõnikord lasen liugu,
Õues ratastooliga
Sõidan kallakust alla,
Kui enam rattad ei vea
vaid on kusagil kinni,
koperdan püsti,
liipan kallakust üles
ja siis sõidan
jälle kallakust alla
niikaua kui tossu on
kui võhm otsakorral,
siis tulen tuppa
õhetav ja rõõmus
nagu väike laps
jälle loen, kirjutan ja vastan küsimustele
loodan head tulemust sellele kõigele
ja usun helgesse tulevikku

Tuesday, October 19, 2010

üks tuba


Mulle on antud kasutada üks pisike tuba
Siin on voodi, kaks tooli, öökapp, kaks laelampi, seinalamp, riidekapp, kraanikauss ja laud Sellel toal on uks ja kaks akent, akende ees on valged rulood
Põrand on sinine, osa seinast on heleroheline, osa helekollane ja osa helesinine
Kraanikausi ümber on sinised plaadid ja kraanikausi all on roheline plastmassist paberikorv
Selles toas pole ahju, on radiaator ja radiaatoritoru küljes on kaks krepppaberist liiliat, üks punane teine hele kreemikas
Olen siin üksi ja ma ei kipugi eriti kuhugi nii väga suhtlema
Täidan ankeete ja kirjutan elulugu, magan reisiväsimust ja närveldamist välja
Peaksin midagi korraldama ja sehkendama aga ei tee seda
Pesen oma lihakeha puhtaks ja säen ta teki alla
Homme ka päev ma loodan;)

Tuesday, October 12, 2010

Olen olemas


Praegu ise ei kirjuta vaid hoopis loen
Netist ja raamatust ja ajalehest loen
Õhtuti tihti raamatuga voodi poen
Vaatan sinna sisse, aga miskit ei loe
Ihkan päevad läbi seda hetke,
kui voodisse poen,
et voodisse poen
ja siis ma mõtlen,
et nüüd loen….
Aga silm vajub kinni, nahka väsimus poeb
Raamat silmile vajub, unes raamatut loen;)
Hommik lauluga tervitab, äratus sõnu loeb
Lõuad laiali vean, voodist välja siis poen
Hiilin arvuti juurde, oma tööasju loen…;)))

Sunday, September 26, 2010

Pühapäevane lugu

42 aastat tagasi augustis avati väikeses Setomaa külas Mikitamäel lasteaed.
Selles külas oli tol korral sovhoosikord ja muidugi oli see lasteaed ka sovhoosi lasteaed
Alguses olid lapsed lastaias ööpäevaringselt, hiljem kui öörühmad suleti, sai lastepäevakoduks
23 tegevusaastajooksul on ses asutuses töötanud hulk põnevaid inimesi, mõned on neist juba manalateel ja paljud juba üsna eakad
Tihti kui mõned endised kolleegid omavahel kokku on saanud kirikupühadel või muidu üritustel, on ammu aastaid käärind mõte, et saame taas kokku, näeme üksteist, meenutama vanu aegu..
Sellel aastal see ammune plaan realiseeruski tänu Õie Saarestiku tublile organiseerimisele
Ta lihtsalt võttis ja tegi asja ära.
Otsis kontakte, kutsus rahva kokku, leidis ruumid, helistas läbi kõik kolleegid, palus esinema meelelahutajad jne
Pühapäeval 26.septembril vooris rahvast Mikitamäe vallamaja poole
Rõõmsad endised ja praegused lasteaednikud tulid kokkusaamisele, tunnistati üksteist ja prooviti ära mõistatada, kes on kes, kohtumisrõõm oli tõeline
Laud kattus kaasatoodud suupistetest, kodustest ja poe maiustest
Kohalikud naised olid keetnud kohvi ja igaüks tõi kaasa midagi suhupistmiseks
Kes küpsetas ise, kes leidis kaubandusest midagi põnevat teisi kostitamaks
Lasteaednikud ei saa ju kaua istuda, nad peavad ikka mängima, tantsima ja laulma
Mängud mängitud ja puhkepausiks istuma istutud, asusid Karisilla seltsingu naised miskipärast mööblit kolima
Ja ühel hetkel astusid me ette põnevates kostüümides vahvad tegelased
Karisilla seltsingu näitetrupp mängis meile ühe toreda naljaloo
Nalja ja naeru sai saal täis
Maitsva toidu ja lõbusate meenutuste vahele vaadati vanu pilte ja imestati aja möödumise kiiruse üle
Lahkuda oli raske, oleks tahtnud ikka veel ja veel istuda, kätt hoida armsal vanal sõbral ja häid sõnu öelda endistele headele kaastöötajatele
Juttu oleks jätkunud lõpmatuseni, kui argikohustused poleks peale surunud
Hall argipäevgi on värvikam ja rõõmsam, kui sul on kaasa võtta seljatäis häid mälestusi ja teadmine, et sul hulga toredaid tuttavaid ja sõpru
See koosviibimine tuletas meelde, et kusagil on see kõik meil olemas ning alles
Tänud korraldajatele ja tänud kohale tulnutele

Saturday, September 18, 2010

Meil on sõira vaimustus



Juba mitu nädalat
Esimene kord, kui peale pikka vaheaega tegin, oli maitse väga hea, aga konsistents oli veidi vale
Teine kord oli konsistents parem, aga maitse polnud enam nii hea, kolmas kord tuli vist päris ehtsa sõira moodi
Igatahes soojalt maitses tänane sõir hästi ja vormi ka võttis nagu ma soovisin
Ostan tihti koorikaaslase käest kodu kohupiima ja ühel õhtul, kui oma isapoolse tädiga telefonis vestlesin, rääkisimegi sõirast
Ta rääkis, et tal vanainimesel seedimine kehva, aga vot sõira, mis ta ise teeb, saab ta süüa
Ma ei mäletanudki enam, kuidas seda tehakse, sest polnud ammu teinud ja kuidas vanaema seda tegi, oli kuidagi ähmaselt meeles
Tekkiski siis mõte, et teen ka sõira sellest heast kodu kohupiimast ja kodu kana munadest
Tädi õpetuse järgi tegingi esimese portstu
Ammu juba mõtlesin, et võiks ka teha, näoraamatus üks sõber muudkui kirjutab, et jälle tegi sõira ja jube maitsev oli jne
Vesistasin suud ta jutu peale alati;)
Aga teoks see mõte polnud veel saanud
Tütreke, kui eelmine kord koolist kodus käis, saigi kaasa esimese portsu kausikese ja mõnules siis ühikas seda omaette limpsides
Võtttis aga noa otsaga, pistis suhu ja mõtles, et oh kui hea
Ei tea, kas see maitse oli omane ja kodune ja ja midagi veel, aga rõõmustas ta täna tõeliselt mu sõira tegu mööda minnes silmates, et saab jälle kaasa seda HEAD võtta, kui homme kooli tagasi sõidab
Kui leivateo ka ükskord uuesti ette võtan ja õnnestuma hakkab, siis võin oma kokkamise oskustega täitsa rahul olla;)
Sügav sügis vahib akendest sisse, pliidi all praksuvad puud..
Mõnus rammestus kolib kontidesse, võtan raamatu ja poen teki alla
Ilusat nädalavahetust kõigile!!!

Friday, September 17, 2010

Kolm nädalat septembrit läinud nagu niuhti



Kolm last jälle kooliteel, üks kodus tubli abiline ja kaks lasteaias
Päevad mööduvad pöörases sebimises.
Varahommikul vaja gümnasist kooli saata: äratada, toita, üle vaadata …
Koolipoisi hommikusöögi tegemise aeg on veel moment endale: välistrepil karges sügises gaasipliidil asjatades ja häid mõtteid veeretades
Üks pilk kellal, mis on mulle välja õige aja vaatamiseks säetud, teine toidul
Pesamuna sööma kamandatud, torman ülemisele korrusele, et äratada lapsepoeg: potitada, riietada ja lasteaeda toimetada
Ta aga on viimasel ajal nii sõnakas, et iga hommik on üks seletamine, korraldamine ja põhjendamine, enne kui ta vanaisaga auto peale saab
Mina kargan siis kitasniku sisse, haaran jalanõud näppu ja hüppan ka sõidukisse, et jalad sõidu peal kinni pusida
Lasteaia hoovis teeme ka veel tempe: loobime ennast pikali, leotame jalgu ja riideid lombis ning kisame lihtsalt niisama lõbu pärast
Mõnikord läheb meil tuppasaamine päris ladusalt, aga vahel läheb kõige selle tsirkusega tükk aega
Lasteaias koorime riidest ja riietame uuesti ja vaidleme ja pusime
Kuulame õpetaja nõuandeid, mis asju kõik vaja on
Oh Jumal mis asju kõike siis sinna lasteaeda vaja on: ühed püksid õues mängimiseks, teised püksid koju minemiseks, kolmandad toas olemiseks, neljandad magamiseks, viiendad toas olemiseks (kui on vaja pikki riideid), kuuendad selleks, kui juhtub püksi „kingitus“ tulema ja seitsmendad ujumiseks
Ja mina udupea pean kõik need asjad kodust üles otsima ja õigeks ajaks lasteaeda tassima ja veel koguaeg vaatama, et nad ikka kõlbavad lasteaias olemiseks
Ja kui ei kõlba: jälle uuendama, pesema, kuivatama ja tagasi viima
Kui lõpuks laps on hommikul sobivas vormis ja rõõmsalt lasteaeda sokutatud, sõidame koju tagasi, et kohv kaasale serveerida, hommikusöök nuputada, mees tööle saata ja nõud puhtaks ja kappi tagasi toimetada
Siis on juba kell niikaugel, et saab veidi hinge tõmmata, teed juua ja hommikust seepi vaadata
Jah ma ausalt tunnistan, et ma vaatan seepi, „Südameasi“ on see mida hommikuti vaatan
Nutan ja naeran ja saan terveks päevaks positiivse laengu
Kui film vaadatud ja tee joodud hakkan tubliks koduperenaiseks, kui hakkan;))
Kui tervis vimkasid viskab siis põen tekk üle pea niikaua kui parem hakkab
Kuna meie kodu pesuperenaine hakkas augusti lõpust džäss muusikuks ja kolis teise linna õppima, mässan mina nüüd iga päev pesuga, mässan õhtul pesuga ja hommikul pesuga ja lõunaajal pesuga
Korjan kuivad pesud kokku, jagan mööda maja laiali, panen uued kuivama ja järgmised pesema
Kui masin lõpetab, algab sama ring uuesti pihta
Kui masin peseb ja süüa veel tegema ei pea, võtan ette ühe horisontaalpinna, millele viisakat välimust püüan anda, jagan laiali need asjad mis sinna müstilisel kombel kogunenud on ja silun või kiusan teda luua, tolmuimeja või lapiga
Niiet nagu orav rattas
Olingi väga mugavaks läinud, kui teine perenaine kodus oli;))
Ringi sebides möödub aeg, kui linnu tiivul
Tuli pliidi alla ja lõunat vaaritama
Kui veel kusagil käima ka peab; poes või linna peal, siis jooksen kui tuli takus
Lõuna söödud, hakkan õhtusööki planeerima, lapselapse kojutoomist orgunnima
Õhtu ja uneaeg jõuab kätte märkamatult
Lapsepabul ja ise pessu, iga õhtune une rituaal, laps pulga voodisse…

Vahepeal loen oma tööasju, kiikan blogidesse ja raamatusse, kukun peale hilisõhtust töövahetust ümber
ja hommikul sama ring uuesti otsast peale

Ja kõik selle pärast, et on september, puhkused läbi ja elu kisub kuidagi talve poole juba
Katsun kuidagi uue rütmiga harjuda
Ilusat nädalavahetust kõigile!!

Monday, September 6, 2010

Käisin täna juubeli sünnipäeval



Sain suhelda, suhelda ja suhelda
Muidugi ka head süüa
Imekaunilt kaetud laud, kõlavad kõned ja heade sõprade ning tuttavate ring koos sünnipäevalast õnnitlemas
Sain emotsioone kuhjaga, nii negatiivseid kui positiivseid
Tulin koju ja mõtlesin, et kas rõõmustada või kurvastada
Proovisin ikka rohkem rõõmustada ja arvan, et positiivseid emotsioone sain ikka rohkem, sest pärast pikka päeva suutsin veel mitu kraanikausitäit nõusid ära pesta ja miskit veel ära korraldada
Sünnipäeval ühe kooliõpetajaga juteldes, tükkisid vanad haavad lahti minema ja enesesüüdistaja tüdruk tükkis mulle külla tulema
Võtsin kaine mõistuse tagant taskust välja ja proovisin olla mõistlik
Tagantjärgi tarkus pidi olema küll täpis teadus, aga aega ei saa ju tagasi pöörata
Tehtud vigadest saab vaid õppida ja edaspidiseks tarkusi tallele panna
Kas see tall siis ka igas olukorras oma tarkustega kohe kohale kappab, on muidugi iseasi
Pugesin oma kambrisse ja püüdsin olla rõõmus sellega, mis mul on ja selle üle mitte kurvastada, mida ei ole;)))
Üks sõber ütles mu kurvastumise soovi peale, et sõber on tänapäeval üks väga devalveerunud sõna ja iga asi ei olegi nii nagu paistab
Õpin siis selle õppetunni ka ära ja keeran rõõmsalt uue lehekülje ette
Olge terved ja rõõmsad!!!
Vananaiste suvi pidi varsti saabuma me õuele;)))

Sunday, September 5, 2010

kõrvitsad , kõrvitsad ja kõrvitsad


Eelmise aasta jõulud päästis mu sõbra suur kõrvits
Tegin praadi, tegin salatit, putru jne
Tänavaasta on aga mul endal nii palju kõrvitsaid ja suvikõrvitsaid, et ei tea kuidas jaksab ära süüa
Tütreke suvi otsa poputas neid: marssis igal hommikul aeda kastekannudega, kastis ja sättis neid
Kamandasin meespere täna viljalõikusele
Terve kuhjaga käru täis kõrvitsaid veeres mu trepi ette
Riivime siis kõrvitsat supi sisse, prae sisse, pannkoogi sisse jne
Kõik tänu prügimäe väele, kuhu kevadel mu tütreke taimed kasvama sättis
Soe suvi küpsetas tohutud viljad
Sättisin nad tuppa ritta ja paitasin neid pilgu ja tänuliku meelega

Friday, September 3, 2010

Ma olen üks igavene pabistaja ja üle reageerija!?



Nüüd ma siis tegin vist oma pesamunale karu teene
Ta õpetajale kirjutades ja närveerides jne
Helistan iga päev mitu korda oma tütre raasule ja segan tal uue kooliga kohanemast, muudkui küsin kuidas läheb
Helistasin ja kurtsin oma pesamuna muret sõbrannale ja see ajas mind üldse närvi, ta on minust 16 aastat vanem ja ka 4 lapse ema ja eluaegne õpetaja ja hakkas kohe mind noomima, et ma ikka pean oma lapsi veenma, et nad ikka õpiks ja tema ikka ei lase ühtki kooli kellelgi pooleli jätta (nagu mina lasin oma ühel lapsel teha) ja peaksin kindlasti minema oma pesamuna õpetajaga rääkima jne
Ja nüüd, et on pahandus lahti ja nüüd ma pean kuhugi tormama hakkama, et asi ahendatud saaks
Ma ei taha minna sinna kooli lonkama
Kirjutasin õpetajale ja sain paar lakoonilist ja kuiva vastust
Mu vanem tütar ütleb, et ma olen liigne pabistaja ja ülereageerija
Elevant kallis laena mulle mõnikord paksu nahka!!
Flegmaatikud kus te olete, , astuge palun mu saba peale, et ma oma sebimisega kurja oma lastele ei teeks;)))
Ma ju hoolin oma lastest ja tahan neile vaid parimat
Kuidas vaid leida parimad vahendid!!!!?????

Sunday, August 29, 2010

Sügis käes?!


Juba mitu nädalat on ilm iga päevaga sügisesse kiskunud
Olen tahtnud mitu päeva õuekööki ära sisse kolida, sest see kõik juba oli kole ja märg ja tükkis hallitama
Aga ühel päeval polnud jaksu, teisel tuju, kolmandal aega
Täna siis võtsin kätte ja asusin hommikul vara aita koristama, et asjadele ruumi teha ja õhtuks oli enamus asju ära kolitud
Peale lõunast uinakut mõtlesin, et koristan sabaotsakese ka ära: säen asjad paika ja pesen nõusid jne
Aga meespere kukkus vahepeal maja elektrit vahetama ning on ummistanud oma värkidega trepikoja ja köögi nii et süüagi ei saa teha
Täna hommikul saatsin veel teele oma tütre raasu, kultuuri akadeemiasse õppima
Pakkis ja kolis asju ja läinud ta oligi
Kurb kuidagi
Aga ka vahva, et õppima sai
Uued tuuled ta elus
Paar päeva veel ja siis läheb uude kooli pesamuna
Hoiame kõik neile pöialt!!!
Sättisin pisipoisile homseks lasteaia riideid ja nüüd tuleb siis harjuda jälle elama vaid meestega koos;))
Peaks konsulteerima mõne meeste ühiselamu komandandiga;)))

Sunday, August 22, 2010

Käisin sünnipäeval



Oma vahval naiskoori dirigendil, ta sai 50 aastaseks
Ta on selline sooja huumoriga ägedasti tore inimene
Naised organiseerisid bussi ja läksime väiksesse õdusasse maa koolimajja, kus oli kaetud rikkalik laud ja maja täis lauluhimulisi inimesi
Pole ammu olnud seltskonnas, kus aina lauldakse ja lauldakse
Mu nimekaim oli kaasa tarinud akordioni ja laulu jätkus kauemaks;)))
Istusin ja hing rõõmutses
Nii tore oli, et mul lihtsalt pole sõnu;)))
Palju õnne kõigile, kel täna tähtpäev!!!

Thursday, August 19, 2010

Meil hakkab siin suvi otsa saama,



mitmendat päeva juba kallab vihma
Lasin pojal eile tassida kausi vihmavee toru alla ja täna kuulen, et lapselaps tulles lasteaiast suundus kohe sinna vette, solistab ja solistab
Mina ülalkorrusel teen arvuti taga tööd ja kuulen aknast ühtlast solistamist õues;)))
Kamandasin siis vanema poja last veest välja tirima
Kohe oli ka hädakisa kuulda, et memme appi Roland kisub mind;)))
Tuppa sikutati üks tilkuv ja kisav Tormi poiss, aga kui laual arbuusi märkas, taltus ja lasi end rahulikumalt koorida.
Ta kuidagi ei taju, et suvised soojad möödas ja enam ei saa lobistada vees nii palju kui tahad
Riputasime tilkuvad kehakatted kuivama ja andsime uued kuivad vastu
Mina olen hommikust õhtuni arvutivangis, asendan puhkusi ja igatsen kusagile ära
Kui saaks läheks viskaks end järve siruli, aga selleks peab sada asja enne tegema kui see teoks saaks
Tööpäev õnneks saab lõpuks ka otsa ja asutan end poodi minema
Kõik mis toidulauale vajalik oleks on otsa saanud
Hea et kuhugi minna on vaja
Muidu istukski siin toas lõpmatult

Monday, August 16, 2010

Vahepeal on mitu sündmust olnud

Pojal oli meie kodus mingi kamba kokkutulek ja see kulges päris rahulikult, kuigi ma oleks rõõmustanud, kui nad poleks üht asja mitte üldse pruukinud
Nende hulgas oli ilusaid, kenasid ja räsitud noori
Loodan, et neist tulevad kenad ja vastutustundlikud kodanikud
Mu silma all olid nad kõik kenad ja ontlikud, kuigi enda tutvustamisega jäid nad enamus jänni
Valmistasin neile mõned road oma tagasihoidlike võimaluste juures ja mõni ka muidugi ei pannud raasugi suhu, kes maitses, võttis isegi juurde
Üks noormeestest paistis silma erilise karskuse ja enda kena ülalpidamisega
Kui teised ennast rumalaks jõid ja suust suisa roppusi loopisid, oli ta pigem vait ja kui roppused olid koos oma omanikega lahkunud, kukkus mõnusalt filosofeerima, seda kõike kuulsin ma oma magamistoa aknast , mille alla kokkutulnud noored endale oma teada omaette olemise sättisid;)))

Veel käisin ma Cantervilla lossi aias eakate tantsupeol Pikasillas, mis oli ülimalt tore ja vahva
Nii palju kenasid eakaid inimesi rõõmsalt liikumas
Ilmelised kostüümid ja toredad inimesed
Ma veidi kartsin sinna minekut, sest tervis pole ju hea ja riided kehvad jne
Hommikupooliku veetsin mõnusalt oma setu kitasnikus ja pärast proovisin kuidagi olla ära
Ühel hetkel haaras mind nii suur tantsu rõõm, et unustasin kõik oma ihu ja hinge vaevad
Bussijuht hea inimene viis kõik rõõmsad tantsumoorid kodudesse laiali pärast pidu
Jõudnud kodutänavale, koperdasin koju, jõin kui nädala aega kõrbes olnud hobune vett nii palju sisse, kui mahtus
Peol olles ma juua eriti ei julenud, kartsin kurbi tagajärgi
Käisin lapselapsega koos dušši all, pidžaama selga ja teki alla
Magasingi vist mingi aja , enne kui mind telerist tulev hirmus lärm ja mu keha vajadused üles äratasid
Tatsusin jahedasse õue ja istusin aias laua tagas
Nii mõnus oli istuda pimedas siidise tuule käes
Kaua sa ikka väljas sitsid, kunagi tuleb ka tuppa minna
Toas koristasin veidi ja mõtlesin välja sõjaplaane, kontrollisin kõik voodid üle, lugedes päid;))
Olid voodid asustatud ja lapsed kõik kenasti unemaal
Loen oma meilid ja poen ka põhku
Homme ka päev ega kõike saa ühe päevaga(ööga) ära teha ja mõelda

Monday, August 9, 2010


Kodus on ikka mõnus olla
Oled kuidas tahad
Paterdasin paljajalu õuemurul voodilina ümber ja kellegi asi ole
Minu õu minu muru minu lina;))))
Nii mõnus, pehme ja äge on see muru mu õunapuude all
Lapsed on kõik unehõlmas ja maja nii vaikne
Vaid maantee vurab mööda vahepeal põrisedes, urisedes või popsudes
Pubist tuleb õli kärsatamise haisu aga seda ei anna kuidagi ära keelata või käänata
Aafrika kuumus on järele andnud ja mõnus suvi voogab mu õuel
Oma voodis magamine tõi jälle mulle tagasi värvilised uned
Keedan endale suure kruusi teed ja tunnen rõõmu uuest päevast
Ilusat päeva kõigile!!!


Seda te teate, et mu laps sai Viljandi kultuuriakadeemiasse sisse ja kahele erialale veel
Aga nüüd on vaja ju sinna õppima minna
Ja kuskil ka elada
Lisaks sellele, et ühikas kopsakas üür on , on vaja kaasa võtta ka kõik asjad
Alates voodipesust lõpetades toidunõudega
Olin nädalavahetusel Viljandimaal ja arutasin neid asju oma sealsete sõpradega
Meil tekkis geniaalne plaan, et mu sõbrad kingivad mu lapsele tekid padjad ja taldrikud ja me viime need esmaspäeva hommikul ühikasse ära
Et mul tüdruk ei pea tassima kodust asju ära
Mõeldud tehtud
See plaan meeldis ka ühika majutusjuhile
Pakkisin õhtul sõpradega koos kena kohvriäie ja hommikul üllatus, majutusjuhil telefon väljas
Torm võttis elektri ära ja ta ei saanud oma tühja telefoni laadida
Aga me ei teadnud seda mis on
Püüdsin siis helistada ühika perenaisele, aga selle telefon küll kutsus aga ei vastanud
Sõber, kes mind kodinatega bussile viis, jättis tütre asjade kohvri enda autosse, et kui laps tuleb helistab ja siis saavad nad kunagi kokku ja sõitis minema
Nagu ta autoga parkimisplatsilt välja oli sõitnud, helistas perenaine mulle tagasi
Ja lubas kohvri ise ühikasse ära viia
Helistan siis tagasi sõbrale aga sõber ei vasta
Helistan ja helistan ja helistan ei midagi
Perenaine saabub bussijaama ja mina istun õnnetult kohviloigus, mille ma papptopsist rabistades enda jalgade ette ja laua alla olin valanud ja helistan ja helistan
Läkski siis perenaine ära
Jõudis mu buss ette ja kui oma kodinatega ja kohvilõhnasena bussile sain, kukkusin majutusjuhile helistama
Küsisin majutusjuhilt, kes oli oma telefoni laadima saanud, ühika aadressi ja saatsin selle sõnumiga sõbrale, et kui ta veel Viljandis, et ehk viib sinna kohvri ära ja saavad ehk seiklused otsa
Lootus pidi ole ma lollide lohutus
Helistab mulle siis sõber ja küsib mis ma muretsen, sada korda helistand ja sõnum ka
Tal olevat olnud koosolek ja ei saanud rääkida
Lubas siis kohvri ära viia
Mõtsin oi kui tore
Mida, helistab natu aja pärast ja ütleb, et maja kinni ja ei ühtki inimest
Helistan majutusjuhile, vastab automaat, et võrk hõivatud
Lõpuks sain kätte, ütles et ehk ei osanud mu sõber uksekella lasta, et läheb vaatab
Helistan sõbrale :võrk hõivatud
Lõpuks sain siis ühendust ja teada, et kohver kohal
Lõpp hea kõik hea ma loodan
Jõudsin vintsutustele vaatamata koju, Viljandi Tartu bussis pidin taluma ühe noore neiu põlglikku olekut enda kõrval ja Tartu Räpina bussis kergitas üks papi mu kõrval ikka oma reit ja tuharat ja ohkas raskelt, et peab sellise pekise mooriga pinki jagama
Mingil hetkel sai kõrvaliste üle bussi vabaks, kuhu ennast istuma sättisin ja siis ta pääses sest piinapingist ja pani oma koleda veneaegse portfelli ruttu oma kõrvalistmele, et keegi enam ta otsas istuda ei saaks;))
Õnnelikult kodus, harutasin seljast oma kena uue kleidi ja kukkusin pannkooke küpsetama, sest kodused olid emata näljas;))
Lapsepoja porgand sirutas mulle terekätt ja nõudis ka süüa

Koogid tehtud, mõtsin ülakorrusele ronides, et keeran lõpuks ülehulga aja oma voodisse pikali ja magan, aga siis tuli meelde, et pean südaööni valves olema
Sättisin end arvuti taha ja nägin aknast, et mees uitab õunaias endal lõuapärad liikumas
Hüüdsin endale ka õuna tuppa
Haukasin värsket alles oksast tulnud õuna ja mõtlesin, et külas on hea, aga kodus parem, töötegemise kohustusest hoolimata