Friday, October 30, 2009

Õpetatakse vanemaid,

kuidas hakkama saada kui neil on puudega lapsed
Aga kes õpetab neid lapsevanemaid kes on ise puudega
Selle peale pole keegi tulnud, et lapsed ju matkivad oma vanemaid
Ei ole keegi hakanud lonkama ega sellepärast rumalaks jäänud, et vanematel mingi puue
Aga õige see asi ju ei ole
Keegi peaks ju neid vanemaid ka õpetama, või lapsi kuidas elus hakkama saada?!
Või on kusagil sellised koolitused ka olema?!
Kas keegi teab?!
Või puudega inimesed ei tohigi olla lapsevanemad?!
Pole ette nähtud?!

Thursday, October 29, 2009

Kõik õpetavad oma lapsi,

kui lapsed väikesed on, kuidas süüakse, vetsus käiakse, riidesse pannakse jne, palju sest külge jääb ei tea
Ühel päeval käisin ma lossis, kus tehakse remonti, maja on remondimehi
täis ja wc on kasutada korraga nii meestele kui naistele
Minul oli lossi asja, muuseumi haldjate jutul mul meeldib tihti käia , neile lugusid kirja panna ja muidu uudiseid kuulata ning muuseumis muuseumi haldjate aasta vanust kohvi hävitamas käia, peale tantsutundi
Käisin minagi ennast siis ükspäev kõige tantsimise, jututamise ja kohvijoomise vahepeale Wc-s kergendamas ja olin ühe hetkel täitsa nõutu ja ei teadnud kuidas saada wc-st välja, kas lüüa ukselinki jalaga, avada seda küünarnukiga või ma ei tea kuidas, kui seisin seal ukse ees nõutult mõne hetke, siis arvati, et ma ise ust lahti ei saa, lombakas nagu ma olen ja tuldi mulle appi;)
Aga milles siis põhjus oli, et ma ukse avamisega üksi toime ei tulnud, ma ei tahtnud oma äsjapestud valge käekesega ukslinki
puudutada
Kui ma enne kõike seda ootasin wc eesruumis, et mõni kabiin vabaneb, käis kabiinides tegevus, mis nendele kabiinidele omane on, kes millist toru oma kehas
tühjendas.
Loomulik värk, igaüks meist peab seda ju kunagi ja kusagil tegema
Astus siis ühest kabiinist välja peale oma keha kergendamist pealtnäha kena remondi mees, isegi üldiselt viisakama ja puhtama välimusega ja asus kohe tualettruumi välisukse juurde, kusjuures kabiinis veekraani kätepesuks ei asu, see on seal väljaspool kabiine eesruumis, kus mina oma järjekorda oodates seisin
Minu värvikas fantaasia hakkas kohe tööle, et mida ta seal kabiinis siis
võis oma kätega kõike teha ja mõistus hakkas meenutama, mis haigused meil praegi päevakorral, on mis keha vedelikega edasi antakse…
Sain ma siis seekord ohutult wc-st välja, aga kodus kukkusin kohe ründama oma koduseid meesisikuid: kas te pesete enne wc-st lahkumist oma käsi
Nemad imestasid, et emmekene me ju täiskasvanud inimesed, milleks selliseid küsimusi esitatakse
See mees kes oma kusiste või ma ei tea milliste kätega lossis wc-st välja astus, oli ka päris täiskasvanud välimusega;)
Minukene siis mõtles, et kas ehituskoolis käivadki sellised lapsed, keda suurekskasvamise ajal keegi ei vaata, kuidas ta oma hügieenitoiminguid ajab
Sõbrad muuseumist ütlesid, et ongi nüüd nii, et maja on täis inimesi, kes pole näinudki kuidas normaalselt wc-s käiakse
Minu pojakene käib ka sellises koolis, kus ka muuhulgas ehitajaid koolitatakse
Ja mina seni mitte ei saanud aru, miks ta nimetab oma koolikaaslasi mingi kummalise nimega, see polnud küll halvustava kõlaga, aga veidi naljakas
Ehk ongi põhjus selles, et koolikaaslaste lasteuba lonkav on?!
Kas ehitusmehi kasvatataksegi vaid müüri laduma aga vetsus käimine on neil ära unustatud?
Kui mina 30 aasta eest kondiitri koolis käisin, siis oli meil üks aine eetika, kus räägiti ka muuhulgas hügieenist muide
Kas tänapäeval siis ongi ilm noori täis, kel haritus mööda külgi maha on jooksnud?!

Wednesday, October 28, 2009

Minu päevik koosneb kirjanduslikest paladest

Kes seda kõike sõnasõnalt võtab, on hästi petta saanud;)
Üks armas sõber kurvastab ja läheb masendusse kui loeb minust kui „halvasti“ mul läheb
Ilma asjata
Ei taha ära kiita aga mul ei ole midagi nii palju viga, et ma peaks nööri kaela panema või kerjama minema või näljapaistetusest surema hakkama
Igapäevased tegevused annavad mulle inspiratsiooni kirjutada lugusid, mida oleks ka hea lugeda ja mis annab lugejale mõtlemisainet, mis oleks kas traagiline, lõbus või muidu põnev
Mind ei ole vaja abistada ma aitan end ise
Käin kirikus oma sooja paksu padjaga, sest seda hoiab Jumal ka, kes ennast hoiab ja asun altari ette kõige parema poolsemaks armulaualiseks jne
Ma armastan väga suhelda ja rõõmustan, kui keegi mu blogis kommenteerib, see ongi mu ainuke suhtlemisviis siin maailmaserval
Ma kirjutangi selliseid intrigeerivaid lugusid, et Teid kirjutama ärgitada
Arutlema, mõtlema, osa võtma ühe kagueesti „invaliidist koduperenaise“ elust;), sest enamus mu sõpradest elab välismaal või on juba Jumala juurdejõudnud
Armsad blogisõbrad tänan Teid mulle kaasa elamast
See on ju võimatu, et ma kirjutaks siin täpselt kuidas tegelikult on, midagi peab ju mulle endale jääma ja midagi peab olema ka sellist, mis lugema paneb
Elu on ilus!!
Vaatame seda ju igaüks oma mätta otsast
Kas minu mätas on liiga vale nurga all?!

Tuesday, October 27, 2009

Korraldasin kodus revolutsiooni

Esitasin ultimaatumeid ja kutsusin kodakondseid läbirääkimistele
Panime kirja probleeme ja nende lahenduste variante
Minukesele tundus, et tema põhivajadusi ja füsioloogilisi vajadusi on piiratud, ahistatud ja keelatud
Esitasin nõudmisi ja pakkusin omapoolseid lahendusi
Kes pakkus:
1. et võiks maja hakata ümber ehitama,
2.kes kellegi majast välja tõstmise
3.kes kodukorda korrigeerida
Maja ümberehitamine võtaks palju aega ja selle aja jooksul oleksin ma kas hullunud surnud või välja kolinud
Kedagi ma kodust välja tõstma ei hakka, sest sellega piiraksin ma kellegi teise põhivajadusi
Leppisime kokku:
1. et igal õhtul kell 21 on meie majas öörahu
Igaüks, kes tahab mingi asjaga tegeleda, teeb seda vaikselt oma toas , teisi oma tegevusega segamata
2. üks päev nädalas õhtuti on teise korruse kasutamine piiratud, sellel kindlal õhtul võib üleval liikuda vaid minukene ja minu mees, lapsed on all korrusel ja ülesse ei tule, isegi mitte koputama
3. kodused tööd on jagatud ära ja igaüks vastutab oma lõigu eest ja keegi ei pea neid selleks sundima, et asi tehtud saaks
4.kõik vaatavad, et elektrit asjata ei kulutataks ja kes saab läheb tööle
5.kellel sissetulekuid on, arvestab sellega, et teistel ka söövad suud peas on ja ostab ühisesse kappi puuduvaid toiduaineid
Kuidas need asjad toimima hakkavad, näitab elu
Ma ei taha ära kiita, aga esialgu on päris kena, kui solgiämbrid iseenesest tühjenevad, õhtuti võtab majas maad õnnis rahu, kui ma magan kikivarvul käiakse ja kappi siginevad toiduained, mida mina ostnud pole ning üleliigseid tulesid keegi vargsi kustutamas käib…

Monday, October 26, 2009

Ma sain kingituseks

endale ühe ägeda pisikese asjakese, talle on sisse kirjutatud: THIS NOT A TOY ja KEEP AWAY FROM FIRE ning 80% cotton, 20 % poyester
Aga ta näeb välja nagu mänguasi ja ma pidin oma lapselapsega tõsiselt maad jagama mitu päeva , et ta aru saaks, et see änkuu EI OLE mänguasi ja et see on memme oma ja temaga EI SAA mingil juhul midagi muud teha, kui et ta ongi mu telefonil ümber ja näeb jube ahvatlev välja
See asjake näeb välja nagu notsu ja nagu ei ole ka, sest notsu on küll roosa aga nina ei ole ju terav nagu minu loomakesel on ja kõrvad on pikad nagu jänesel , aga jänesed pole ju ometigi roosad ja silmad on sellised pisikesed ja teravad nagu hiirel, aga hiired pole ka roosad ega pikkade kõrvadega
Ühesõnaga on üks armas telefoniloom, see on tegelikult mingi looma kujuline telefonikott
Olin hästi vaimustatud sellest asjast ja talle otsavaatamine teeb juba meele rõõmsaks ja päeva heaks
Isegi üks hästi tõsine ja mehelik mees hakkas itsitama, kui sealt loomakese seest tema nähes midagi otsisin, et kust ma ometi selle veidruse sain ja mis asi see on ja misasja ma selle mängu asjaga koguaeg suur inimene ometi asjatan?!
Tulin selle telefoniloomaga koju ja kui temaga helistama või tegelema hakkasin, kutsusin ma oma lastes kõigis lõbusaid naerupahvakaid esile
Kui küsisin, et kas ei tee ma ennast ometigi narriks selle lapseliku telefoni kotiga,suur inimene, vastasid nad et ei, et olen ju lastaednik
Ütlesin, et mulle pole ometigi otsaette kirjutatud, et lasteaednik olen ja tegelikult läheb juba ametlikult kolmas talv, kui ma enam seda leiba ei teeni
Siis sain teada, et see on nagu meie issigagi, et elukutse on elulaad, et tema on üleni kellassepp ka siis, kui ta astub töökojast välja, nii minugagi ja kui mingi vald ja mingi haridusminister teistmoodi arvab, siis see ei loe ja et see loomake sobib minuga ja on üleni vahva
Kogu maailma tunnustus ja medalid ja ütlemised ei kaalu üles oma laste tunnustust
Pistan oma telefoni looma tasku ja asun päevatoimetuste juurde, et iga kord kui tema sees keegi heliseb, naeratada saaks ning ümbruskonnas rõõmus elevus tekib
Ilusat sügist kõigile!!!

Sunday, October 25, 2009

Olen vaimuvaene ja naljasooneta?!

Ma ei oska inimestega suhelda nendega konflikti minemata
Aga üksi kodus kükitada ka ei taha
Ma ei saa naljast aru ega ka vihjetest
Ma ei tea kuidas ma niimoodi kasvand olen et siuke olen?!
Minu armas sõber ja vaimne isa sai eile 75 ja tahtsin talle külla minna ja ma ei saanud kuidagi aru mis mulle telefonis räägiti
Mu teine sõber ütles, et ma pidin sellest välja lugema,. mis mulle telefonis öeldi, et mind ei taheta näha
Mis mul siis viga on, et mind keegi näha ei taha?!
Üks mu hea naaber ütles kunagi kui kuskil trehvasime, et tuleksin talle külla, et ma tean ju kus ta elab ja kui ma külla läksin, siis mind vastu ei võetud
Ja kui järgmine kord ette helistasin, et nüüd helistan ette ja tahan külla tulla mulle tehti vihjamisi selgeks et tegelt ei sobigi mul sinna külla kunagi kippuda
Noh nii suu soojaks kutsuti ja ma naiivne tüdruk ei saanud kohe aru sellest
Üks blogisõber mulle ütles et ei tohi olla pealetükkiv
Mis pagana pealetükkiv ma olen kui 10-20 aasta tagant inimest näha tahan
Lõpuks mõtlesin, et olen vaimupuude ja ebaküpsete sotsiaalsete oskustega?!
Ei tea kohe, kas rõõmustada või kurvastada?!
Kerin oma töörullid üles ja poen põhku, et värskena varahommikul oma tööd rügama hakata
Uus nädal tõotab tulla tegus, põnev ja uute muljete rohke
Loodan, et saan ikka positiivseid laenguid
Jutuvestmiskoolitus oli mõnus, mu maailm jälle avardus suure sammu võrra
Kaasa sain mitu mõnusat lugu ja mõtlemisainet
Tulemas on hingede aeg

Oli kord üks isa ja poeg, kes olid surnud ja taevasse saanud
Igapäev olid neil kaetud lauad
Mingil hetk hakkasid aga need kaetud lauad tühjenema ja ühel päeval olid need hoopis tühjad
Ja isa ütles , et nüüd on meid maa peal unustatud…
Katke ikka oma kadunud lähedaste lauad kaunite mälestuste vestmise roogadega!!

Wednesday, October 21, 2009

Tuju kass.....

Kui ma noor olin, siis m a ei saanud aru, kuidas mõned naised ja mehed nii tujukad on
Mina sain küll oma tujusid ohjeldada
Mida vanemaks ma saan, seda hullemaks asi läheb
Eile oli selline tunne, et kui keegi veel mind ärritab, siis ma pitsitan teda natuke kõri piirkonnast
Hommik algas sellega, et mu kallis ortopeediline jalats oli otsustanud rebeneda ja lõpuks päris katki minna
Sõbs soovitas tema akna all pargis oleva kingsepa jutule minna
Maja, kus see kingsepp kunagi töötas, oli seal pargis alles küll, aga keda polnud, oli kingsepp
Vahtisin akendest sisse, millel polnud ei kardinaid ei mingeid silte, uks oli lukus ja autot, mis alati seal maja juures seisis, ka ei olnud kusagil näha ja majake ise oli seest puhta tühjaks läinud
Pettumusest hoolimata liipasin siis oma katkise jalavarjuga maarjamõisa registratuuri, kus järjekorra numbri automaat surises küll, aga paberit mis numbrit oleks mulle näidanud välja ei sülitanud
Seisin nõutu näoga ja kuna neid minusuguseid seisjaid oli seal fuajees rohkemgi, märgati meid
Lõpuks keegi tuli ja kakkus selle asjapulga pulkadeks lahti, harutas punni läinud lipiku rulli laiala, pani kenasti kokku tagasi ja siis me saime oma numbrid kätte
Registratuuris, kuhu siis lõpuks oma järjekorra numbri järgi jõudsin, selgus tõsiasi, et ma arvasin küll, et mulle on aeg pandud, aga arvuti seda ei arvanud
Registraator kena inimene soovitas mul minna selle ukse taha, mis mu saatekirja peal kirjas oli ja sealt siis küsida, mis minust edasi saab, kui ma niimoodi kaugelt olen ennast kohale vedanud ja kirjas ei ole
Selle ukse taga, kuhu mind saadeti, ei teinud keegi sellest numbrit, et arvuti mind tänaseks sinna ei oodanud, kutsuti lahkelt tuppa, paluti mõned riided oma kehalt eemaldada ja hakati lahke jutu saatel minuga asjatama
Diagnostika aparatuur mul seda kolli minu küljes ei leidnud, mida minu kohalik neuroloog kartis ja mille pärast ta mind sinna saatis
Arst lohutas mind, et see on hea, et vastus on negatiivne, kuigi ma ei saanud aru miks ta pidi seda tegema
Sest lohutama oleks ta pidanud siis, kui vastus positiivne oleks olnud, et see koll ikka oleks minuga kaasas olnud, mida väga kardeti
Igatahes oli see mu selle hommiku kõige positiivsem elamus, kena tohter, kena suhtlemine ja halba haigust ka ei leitud.
Asutasin siis ma linna poole minemist ja avastasin, et see mis varem mu botase juures veidi ripakil oli, oli hargnenud ja rebenenud päris lahti ja lohises minuga iga sammuga loperdades kaasa
Raha kingaparandusse minekuks polnud ja sõber, kelle juures ehk oleks saanud kuidagi miskit lappida, ta osavnäpp ja nutikas tüdruk, ütles mulle telefonis, et olen temaga suhtlemiseks valinud vale päeva, et tal on tegemist niie, et ei tea kuidas ta päevaajaga toime tulla
Lootused oma jalavarjule kinga kiirabi ja hea sõbra seltskonda saada maha matnud, proovisin pakkuda end teisele sõbrale külla
See hakkaks juba telefonis minuga tülli, aga kuna mul seda kinga kiirabi ikka hädasti tarvis oli, siis mõtlesin, et neelan ta õelused alla ja joon kohvi peale ja saab hakkama
Läksin enne tema juurde minekut poest läbi, et külakostiks piima viia, millega ta meelt lahutada soovisin, sest tean et mu sõber ja õpetaja piima üle kõige armastab
Poes ostsin veel kostiks kaasa kaks raasu valmisküpsetatud kala, aga kassa juures hakkas mu rahulik ja leplik meel mind maha jätma
Kui ma makseautomaadist momentaalselt oma kaarti välja võtta ei jõudnud, sest asjatan ju vaid ühe käega, teises on kark, nähvas mulle kassapidaja, et võtke ometi see kaart välja, siis käratasin mina vastu, et ma ei saa ju nii ruttu
Ega kassapidaja mingi selgeltnägija ole, ta ju ei näe leti alla mida ma seal pusin ja mitu kätt mul on
Tulin poest välja ja mõtlesin, et see polnud küll mina, kes nii tasakaalutult poes käitus
Rühkisin siis oma õpetaja juurde külla neljandale korrusele ette oma vaimu valmistades, et läheb tujukate inimeste lahinguks
Esialgu oli ta hästi rõõmus piima üle ja ei norinuidki eriti mu kallal
Pakkus mulle teed ja kohvi segamini, leiba ja kala ja ma ei te mida veel
Käskis mul räimed nahka pista koos silmade ja sabaga, vastu ma verbaalselt ei hakanud aga sõin ikka selle koha kalast ära, mida ise soovisin
Botase sain kaasas olevate vahenditega lapitud, mul on alati nõel ja niit kaasas kui pikemale reisile lähen ja seljakott kaasas on, kuigi ei tea kauaks seda õmblust käimiseks jagub
Ühel hetkel hakkas mu sõber ja õpetaja minu jaoks mõistetamatut seosetut juttu ajama ja ma asutasin ennast jälle teele
Kui olin endale riided ja koti selga saanud, hakkas ta akna pealt maha sikutama ühte suure nokaga portselanlindu ja seda tagumikust raputama
Minu küsimusele, mis ta teeb, vastas ta, et korjab mulle sealt piimaraha
Pistsin siis tänulikult mündid taskusse ja läksin kaubamajja „Elioni” esindust otsima, kuna mul oli nii ränga hinnaga kodulahenduse leping, et tükkis juba üle jõu käima
Kaubamajas eksisin ma mingisse eriti kallisse poodi, mis tekitas minus erilise alaväärsustunde, nõud olid seal ime kenad ja ahvatlevalt välja pandud, aga nende hindu vaadates tahtis mind enda alla haarata ahastuse haare
Tahtsin tütart ka kaasa ahastama kutsuda, aga tema kurvastas mind oma kurbusega, et keegi kurvastas teda
Siplesin selle ahastuse alt ennast välja ja leidsin üles ka „Elioni”, tegin oma lepingu ümber ja asusin oma endist väimehe kandidaati ootama, kes pidi mulle midagi tooma, mille pean viima oma tütrele, kui kunagi koju jõuan
Saime kokku ja leppisime kokku, et ootan teda sealsamas ainult, et kohtumiskohast veidi eemalolevas söögikohas, sest see asi, mis ta mulle tooma pidi, polnud veel temaga koos, vaid ta pidi selle kusagilt teise linna otsast veel ära tooma
Pistsin siis käe oma kasuka „Tootsi” taskute sügavusse, koukisin välja mündid ja lubasin endale portsu hapukapsa suppi
Manustasin seda suppi aknaaluses lauas, mille kõrvallauas istuvatest 4st tuttavast õpetajast tervitas mind vaid 1
See seik õõnestas veidi mu enesekindlust, aga ma püüdsin seda koheselt unustama hakata
Siis helistasin oma armsale sõbrale, keda arvasin olevat juba seks ajaks oma toimetustega ühele poole saanud olevat, aga ta oli hoopis oma telefoni levist välja saatnud
Siis helistasin oma esimesel armastusele, soovides teda näha, aga ta ütles, et ärgu ma tahtku seda praegu, tehku ma seda järgmine nädal või parem veel kunagi hiljem…
Siis helistasin ma oma blogisõbrale, kes küsis mis ma tast tahan ja ütles, et ta ei saa minuga mingil juhul homme kohtuda, sest tal tähtsad asjad ees
Siis helistasin oma pojale, et ma ootan teda ja kus
Ja siis istusin ma seal sügisese päikse käes vaadates aknast alla lehtedest kirjule platsile ja kurbus ja väsimus valgus minust pisaratena välja ja voolas ja voolas….
Poeg tuli ja küsis mis ma nutan
Ütlesin et isegi ei tea, vist olen lihtsalt väsinud
Jagasime omavahel raha , pudruhelbeid ja vorsti ja hakkasime laiali minema
Poja sõber muudkui helistas ja kauples mu poega endale jooma kaaslaseks ja mind haaras paanika osakond enda rüppe
Sest poiss ütles, et ta on koguaeg joonud ja midagi pole juhtunud, saab kooli ja kõik on hästi
Aga kui ongi nii siis ei ole ju MIDAGI HÄSTI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Tulin siis oma ööbimiskoht ja olin kurbusest ahastusest ning väsimusest nõretav ja oma tütre kurvastaja peale kuri
Kirjutasin talle messinseri asju, mida minukene tavaliselt ei tee
Siis olin endal peale vihane, et selline okkaline olin
Ja siis ma olin oma mehe peale okkaline skype`s ja siis ma tahtsin magama minna ja tegingi seda, aga mu öömaja perenaine hakkas valjul häälel mu pea kohal oma sõbraga skypè teel jutlema ja siis ma läksin oma tekiga suurde tuppa teleka ette tukkuma ja siis ta tuli sinna järgi ja tahtis minuga ka jutelda ja siis ma tulin sealt ära, et magama hakata, aga uni oli läinud teiste juurde, minu kaissu tuli alles ligi südaööd
Lõpuks olin ma nii kuri ja tuju kass, et ei tundnud ennast enam ära
Õnneks südaööl keegi minuga enam suhelda ei tahtnud ja ei teadnudki, kes minu sisse pugenud oli
Ja siis ma mõtlesin et tujud, tujud, tujud…………
Peaks tantsima masurkat;)
Panema selga kaunid rõivad, ette maski, selja sirgu lööma…
Ja minema maskiballile?!

Tuesday, October 20, 2009

Pole mõtet minna, nii kui nii pärast kahetsed

Selliste sõnadega saadeti mind kodust teele
Niimoodi ma siis läksin, kahtlus ja kõhklus hinges kooli 50.juubelile
Seisin Vanemuise kontserdisaali fuajees ja mõtlesin mis ma seal ometi teen, kõik inimesed kes must mööda ja ümber minu tunglesid, tundusid esialgu kõik mulle täiesti võõrad inimesed
Kaugelt kohale tuldud, nägu pähe tehtud, kleit lapitud, juuksed pestud ja kammitud-ära ka ei tahtnud enam minna
Vaatasin mis toimuma hakkab
Lõpuks saabus ka mu vana klassijuhataja ja riburadapidi ka 3 endist klassiõde, kes olid ikka hästi rõõmsad mind nähes, kui nad just vahepeal näitlemist pole kusagil õppimas käinud
Tore oli neid näha, mõnda polnud aastaid näinud, mõnda olin ka hiljuti kohanud, muutunud enamasti nad polnud
Ainult veidi vanemaks
Siirdusime koos saali, kuulasime, vaatasime meeleolukat kontserti ja saalisime siis mööda kontserdisaali ruume ringi, ikka trepist üles ja alla ja ühte ruumi ja teise ruumi ja sealt jälle välja
Seisime saali uksel kui vaesed sugulased
Kaotasime ära klassijuhataja, olime kui peata kanad
Kukkusin virisema, et mu jalad ei ole vaimustatud nende vastu ööd vaevamisest
Mingi mitu tundi läks aega, enne kui keegi kuulda võttis mu hädaldamist
Jube nõme oli vaadata klassiõdedele ülalt alla ja teiste koolikaaslaste kiilanevatesse peadesse Olen ikka jätkuvalt üks kooli pikimaid tüdrukuid
Lõpuks ikka istusime lauda, igale klassile oli mingi nurk fuajeest eraldatud, aga seks ajaks olid mõned kooli kaaslased ikka väga julgust võtnud ja lärm tõusis taevasse
Kui üks mees-inimene avastas minu kohalolu, valjuhäälselt sellest ka teatades, muutus olemine veidi piinlikuks
Mu klassiõed leidsid ka, et võiks koju minna
Klassiõde hea tüdruk viis mind autoga bussipeatusse, kust hõlpsalt isa juurde sain
Isa juures siis mõtlesin, et kas kahetseda kokkutulekule minekut või mitte
Hulga raha sai ära raisatud, aga maailmapilt avardus ka mitme uue teadmise võrra, mida ma oma kooli kohta enne ei teadnudki, aga mida siis kontserdil kuulsin, nägin
Tore oli näha vananevaid õpetajaid ja kooli kaaslasi, soliidseid kunagisi poisse ja tüdrukuid
Paljud õpetajad, keda oleks näha tahtnud, olid haiged ja koosviibimine jäi kuidagi poolikuks
Korraldus oli muidu ka natuke nihu
Õpetajatele oli korraldatud tasuta bankett, aga vilistlased said märgikese ja tühja laua taha seista, isegi istumist pidi ise endale otsima
Oleks võinud veidi raha rohkem kasseerida ja igale klassile miskid suupisted organiseerida laua peale Aga korraldajad ei suutnud isegi neid inimesi kõiki kirja panna, kes olid maksnud osalustasu ära
Nii et see viimane oleks neil ehk täitsa ülejõu käinud

Pidime istuma õhtu otsa kas niisama või kalli raha eest alkoholi ostma
Seda viimast me ei teinud, sest tundub, et me pole keegi oma klassist, kes kohal olid, joomist selgeks õppinud
Nüüd olen targem, et teinekord võtan miskit kaasa, et mitte istuda kui tuku nui tühja lauda vahtides
Koolimärgi kruvisin uhkusega oma esinduskleidile, töökoha märgi kõrvale
Inimene vajab seda, et ta kuhugi kuulub, nüüd on mul juba kaks asja, mille liikmeks olemise märk käega katsutav on;)
Kui ikka mõtlema hakata, siis ikka pole nagu üldse põhjust kahetseda, et kodust välja tulin ennast näitasin ja teisi vaatasin
Raha tuleb ja raha läheb, ainult sellest on kahju et kassijuhatajaga kohtumine nii põgusaks jäi, tema pärast ma ju põhiliselt välja läksin
Aga iial ei tea mis milleks hea on

Sunday, October 18, 2009

Kas sul on valimas käidud?!

Kas sul on valimas käidud?!-Oi ei mina ei lähegi valima, pole aega, ei viitsi , ei tunne kedagi, ei huvita-sellist juttu kuulsin ma täna linnaliinibussis
Ja siis hakkab kirumine kuidas linnas see ja teine asi halvasti on, aga ise ei liiguta lillegi, et parem oleks!!

Mis asi see on?!
Mu enda lapsed ei käinud ka valimas, sest neil pidi targematki teha olema
Mis siis saab niimoodi?!
Ärme teeme ise midagi ja siis on hea vinguda, et kõik halvasti on?!
Laseme jälle meie asju otsustama inimesed, kellel ülemäära kõrge enesehinnang ja hoopis imelik maailma vaade on
Siis saab jälle 4 aastat vinguda, et kõik on nii halvasti, sest ees otsas on jobud
Ise me need jobud sinna oleme lasknud valida!!
Tulge inimesed meelemõistusele!!!
Minge valima enne kui jälle hilja on!!
Või olen mina mingi imelik?!
Äkki polegi vaja minna kuhugi
Peidame end kõik oma urgudesse Ja vaatame mis toimuma hakkab?!

Thursday, October 15, 2009

Käisin eile laulmas

Käisin eile laulmas
Naiskooris käisin
See oli nii lahe kogemus
Tavaliselt olen kooris lauldes tüdinud ja väsinud oodates, millal suud lahti saab teha ja lahtilaulmine vältab üle poole aja, kus tuleb veel tegeleda jooga ja ma ei tea veel millega
Üldse on mul raske seista ja siis veel vähem vastu ööd võimelda
Naiskooris võimles koorijuht
Ta näitas oma kehaga, kuidas peab laulma aga kuidas meie laulame
No imeliselt vahva ja naljakas oli, kuidas kena noorepoolne mees ei tundnud mingit kohmetust vanemate daamide ees, oli rõõmus ja naljakas ja lihtsalt vaimukas oma olemisega
Ei saanudki aru, kuna tunnid möödusid, kui kooriproov otsa sai
Ainuke varjukülg oli see et elukogemustega vanemad naised leidsid, kes kooriliikmetest enamus on, et läksin nende hulka vaid kontsertreisi pärast, millest mul tegelikult enne proovi aimugi polnud
Koori vanem muidugi uudishimulik inimene uuris, kas see tõsi on
Muidugi pole tõsi
Naersin, et nii need kuulujutud tulevad
Tavaliselt kakub mingi nähtamatu jõud mu lõuapoolikuid enne kaheksat ammuli ja sikutab silmalauge kinni, sest minu päev algab äripäeval 4.45 ja kui vahepeal ma pole unemati kaisus käinud saab mul õhtupoole toss otsa
Eilses kooriproovis polnud mul aega ei haigutada, igavleda ega unisust tunda
Ühel hetkel sai kooriproov otsa, rõõmus tuju ja kiitus: olite tublid anti kaasa
Kooris on nii hulga naisi kellega koos teiseski kooris käin ja nad pole iial rääkinud, kui tore koorijuht neil on
Oh seda eestlast, kui on midagi laita, siis laidavad ja kui kiita siis mitte mingi hinna eest;)
Neile endale ka ju nende koorijuht meeldib, aga hoidsid endale;)

Saturday, October 10, 2009

Kas te oskate veel rõõmustada?!

Pisikeste asjade üle
Kes liiga rõõmus on, on tavainimese meelest kas purjus, laksu all või lihtsalt imelik?
Kui me elasime Tartus ja mina olin noor ja mu ema elas, tulid meile majja uued naabrid
Me saime üldse naabritega üleni hästi läbi, elasime eesti aegses majas, kus oli vähe kortereid ja kui uued naabrid kolisid, saime ka nendega kenasti suheldud
Ühel päeval küsis uus naabrivanaema ühe me naabri käest, et kas mu ema on narkomaan
Kui naaber pahaseks sai ja küsis miks vanaema nii arvab, ütles see, et ei saa lihtsalt võimalik olla, et üks inimene on alati heas tujus
Kuna alkoholi lõhna polnud ta mu ema juures tundnud, arvas see vanaema, et mu ema on iga päev laksu all
Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida
Ma kasvan koos pisikese lapsega, ta sai juulis kahe pooleseks
Rõõmus naer saadab meid hommikust õhtuni
See on nii lahe, kui ta rõõmustab vaadates: kuidas piim klaasi vuliseb, kuidas sokid jalga saavad , rösterist saiad välja hüppavad, kass mööda tuba kõnnib, väljas päike paistab või vihma sajab, tuli ahjus põleb, tekk peale pannes sooja annab, padi põse alla mõnus on….
Need on igapäevased tavalised asjad, millega me harjunud oleme ja me ei taipagi nende üle rõõmustada
Ja kui me seda ka teeksime peetaks meid napakateks
Paljud ütlevad, et miks ma seda teen, et lapselast kasvatan, et isegi haige ja vana ja abitu jne
Ega kerge ole
Aga ma ei kasvata, me kasvame koos ja iga päev on puhas rõõm
Nii tore on vaadata kuidas iga pisike asi lapsekesele rõõmu valmistab
Ja ma mõtlen, kuhu me kaotame selle rõõmu, kui oleme suureks saanud
Ja oleks tõesti napakas pisikese lapse kombel iga asja peale kurinal naerma puhkeda
Aga kui see naer kuriseb me sees, ei pane seda keegi tähele, aga see aitab meil elada, teeb me päevad paremaks
Tõmban lõunapausi ajal teki kõrvuni ja naeratan, sest see on nii mõnus…
Kas te oskate veel rõõmustada?!
Pisikeste asjade üle….

Wednesday, October 7, 2009

Mul on ilus suur poeg

Ta on 20 aastane, kena,pikk, blond, põselohkudega sale poiss
Olin täna kuidagi kurvameelne ja tahtsin oma lastega lõunatada
Nendega, kes mul taaralinnas elavad
Tütar ütles, et tal pole aega ja tahtmist ja ma ei tea mis veel
Et ta juba sööb ja pole vaja
Saatsin pojale sõnumi, et tulen ta kooli ja siis sööme temaga kahekesi ta koolisööklas
Alguses ta ei vastanud mu sõnumile, olin pisarateni kurb, aga siis ta vastas ja siis ma läksin
Natuke närveerisin, et aega jääb väheks ja ta lõunapaus saab enne läbi, kui kohale jõuan ja et äkki ta viisakusest mind kutsus ja tegelt ta ei taha, et ta kaaslased näevad milline ta ema on
Kohale jõudsin, seisis ta söökla järjekorras ja oli täitsa normaalne kena noormees, kes kohtub oma sugulase, sõbra või ükskõik kellega
Mitte keegi ei vahtinud meid, igaüks tegeles iseendaga
Mu poiss oli armas, sõbralik, viisakas nagu alati
Kandis toidu lauale vestles minuga kenasti, pärast koristas laua ja mul oli nii uhke ja mõnus tunne, et mul on nii kena ilus noor poeg
Päras tuli sinna veel mu sõber, kellega kohvitasime ja see küsis, et kas mu poeg ei häbene mind, et kuidas ta julges minuga süüa seal oma koolis
Ja siis oli mul nii hea vastata, et mul on nii tore poeg, kes ei häbene oma emmekest;)
See seik oli kui rosin mu tänases kurvavõitu vihmases päevas
Aitäh kallis poeg!!!

Tuesday, October 6, 2009

Ma tahan koju!!!!

Kui lapsed väikesed olid ootasin kuna kasvavad, käima hakkavad, kaela kandma hakkavad ja täiskasvanuks saavad
Nüüd on nad suured, aga kõik elavad veel kas minuga koos või sõltuvad minust
See polegi veel midagi, see ongi normaalne, nii käibki
Aga ma olen kodutu
Olen kogu aeg kellelgi külas, koguaeg elan kellegi reeglite järgi
Isegi magamisaset mul pole, kus saaksin rahulikult magada
Kas siis ronitakse sinna kambaga ja tungeldakse ja lärmatakse või karjutakse niisama, et pane kasvõi tropid kõrva, aga see ka ei aita või on sinna kilode kaupa liiva tassitud ja ma pean enne kui lamama saan hakata, õues käima lina ja tekke raputamas
Või loobitakse voodi sisu mööda maja laiali
Kui säen kodus oma käe järgi midagi, siis paigutatakse see ümber, ähvardatakse mu asjad üldse välja loopida jne
Mul on pisikene majakene metsas, aga sedagi keegi arvab, et talle kuulub sealt osa ja mulle tähtsad asjad ära loopinud jne
Sinna ei saa ka ma peitu minna, sest autot ei ole ja bussid ei käi sinna
Autot ei saa ma kätte ja remontida, sest mu majas pole ta jaoks garaaži, garaaži enne ei saa, kui teine maha müüdud on, aga seda ei saa ka ma enne kätte kui keegid jumala juurde läheb, sest ta arvab, et mul pole seda vaja ja kui ta on jumala juurde läinud, siis on mul alles õigus ta vara käsutada
Aga ma ei hakka ju seda ometi ootama, ma lihtsalt siis ei mõtle sellele, aga ma tahan ikkagi koju
Laste juures pole ma ka kodus, olen ju külas, pean käima nende kodu reeglite järele ja isegi rääkida ei tohi ma seda, mis tahan, sest see on nende kodu ja nemad räägivad seal
Sõbra juures olen ma ka hästi külas ja pean hiilima ja roomama ja põiklema asjade ja riputiste eest ning ümber, sest see on tema kodu ja tema ütleb kuhu miskit riputatakse ning pannakse ja kuna tema on pisikest kasvu siis hiidnaised ärgu kobisegu ja ärgu tormaku, siis ei löö nad ennast ära, kui vaikselt vingerdavad ja hiilivad
Isa juures pole ma ka kodus, sest see on nüüd tema kodu ja minu kodu peaks ammu kuskil mujal olema, sest ma olen ju ammu juba suur
Aga mul ei ole oma kodu
Ma pole kusagil kodus
Et ma jätan hommikul oma padja voodisse ja et ma õhtul sealt võtan, ei ma pean seda õhtul väsinuna mööda tuba ja maja taga otsima enne kui pea sellele panna saan
Tekist ja öösärgist rääkimata
Ja hommikul ei leia ma oma riideid sealt, kuhu olen nad õhtul asetanud
Meil elab majas asjade liigutaja
Ma saan aru, et kui olen külas, siis see kelle kodus ma külas olen, otsustab kuhu ma oma asjad tal külas olles panen ja kui need tal vahepeal ette jäävad, siis pean sellega leppima et neid ta siis oma suva järgi liigutab
Aga ma ei taha kogu aeg külas olla
Ma tahan ometi ükskord koju jõuda
Olen varsti pool sajandit vana ja elan kogu aeg justkui kohvrite otsas ja justkui kellegi armust
Kui selle maja sain, kuhu mind on sisse kirjutatud, siis arvasin et olen ometi kodus, aga ma eksisin
Kõigil teistel on minu koduga asja aga mitte minul
Valisin endale kõige meeldivama toa magamiseks
Kõigepeale koliti mu magamistuba ülemisele korrusele, siis keerati ja käänati mööblit nii et mul hästi ebamugav oleks
Tasapisi ma harjusin voodi asukohaga jne
Siis võeti ära mu öökapp loobiti asjad välja
Otsisin endale uue koha kus asju hoida
Siis jälle loobiti kõik mu asjad mööda maja laiali, otsisin uue võimaluse kus asju hoida
Nüüd on mu laeka kapp ja öökapp rahule jäetud
Ei tea kauaks
Siis hakati mu öökapile ja lauale loopima suvalisi asju
Teen hommikul silmad lahti ja ma ei näe kuhjade tagant välja
Olen korduvalt asjad ära sorteerinud ühekaupa ja ära viinud
Läheb mööda vaid paar minutit, kui uuesti need korjuma hakkavad

Mikitamäel kui tegin oma toa korda ja sain lukkugi panna, aga nüüd olen justkui nelja tuule loopida
Ma iial ei tea, kui midagi kusagile pannud olen, et sealt ta ka leian
Tühja neist asjadest, aga ma ise ka ei mahu kuhugi
Hommikul kui tööle hakkan, pean trügima et oma tagumikku kuhugi mahutada
Õhtul kui magama heita tahan, ei ole mul jälle kohta
Kui hommikul sööma tahan hakata, pole laual ruumi tassigi lauale panekuks
Pean hakkama enne koristama, et lauda istuda
Mis istuda
Istuda ka ei ole kuhugi, pean enne tükk aega asjades kaevama, et maha maanduda saaks
Aga sellega peab ka hästi ettevaatlik olema, et ennast märjaks ei teeks
Ei ma ei pissi püksi veel
Mu istumiskohad on tavaliselt täislastud või on sinna mingit vedelikku kallatud
Kui olen leidnud endale kuiva ja mõistliku istumise, ei lõppe veel korraldamine
Siis ei ole veekannu kunagi oma koha peal, et saaksin lihtsalt endale teed teha
Et valad vee kannu, vajutad nuppu ja varsti on vesi kuum…
Ei
Pean hakkan detektiivi mängima, et kas keegi on temaga vetsus saunas või ma ei tea kus asjatanud
Kui lõpuks saan veekannu kätte ja vee keema, jätkub edasi asjade otsimismäng
Minu kruusi on kindlasti end miski ennast ära uputanud või muidu ära surnud ja kinni kuivanud või mingi kolmas variant
Panen tassi likku ja hakkan toidu jahile
Ei ma ei saa võtta kappi lahti ja sealt midagi võtta
Otsimismäng jätkub, toit kas on kas otsa saanud, või enda maja peale ära peitnud
Ja tihti on ta ka maja peal siis kõlbmatuks muutunud
Vahel on tunne, et elan meeste ühiselamus
Vahel möödub selleks tunde, enne kui saan oma einet võtma hakata mis normaalselt vältaks mõne minuti
Ja kui protesteerima hakkan, siis öeldakse et mine maga, ära karju või et keegit läheb ära oma ema juurde, sest minuga on võimatu olla
Siis ma olen vait, püüan kuidagi olla ja kui enam ei jaksa, siis olen kuskil teises kohas
Vingerdan siia ja sinna, et kuidagi olla, sest olematuks ei taha nagu veel muutuda
Aga kuskil ei ole ma kodus

Kui ma olen olnud kodust mõned päevad eemal, pean ma ennast koju jõudes ette valmistama, et äkki ma ei mahugi tuppa sisse, et pean juba ukselt koristama hakkama, et mitte ninuli kukkuda või miskit kaela endale tõmmata
Ja õigust midagi ütelda mul ei ole
Kord kaebas mu üks lastest psühholoogile, et olen nii halb ema, et tulen alati koju ja hakkan kohe karjuma kuigi ta mõnikord oli hästi palju koristanud aga mina seda ei nägevat
Samas oli ta pannud luua keset teed, nii et see takistas mu tuppa tulemist, tõmbas minu pikali ja midagi peale minu veel
Ja ma ei saanudki näha, mis koristatud on, sest kõhuli olles nägin vaid räpast põrandat ja püsti tõustes korrast ära lauda
Mu sõbrad heidavad mulle ette, et olen oma lapsed halvasti kasvatanud, et neil KÜLL SELLIST ASJA EI OLE, et keegigi lauast tõuseb enda järel koristamata jättes
Ma ei saa ometi käsipidi suurtele inimestele kallale minna
Samas võrreldes maailma revolutsiooniga on see kõik tühi asi
Ma ei taha ära kiita, aga mul on kenad targad lapsed, kodust väljas nende pärast häbi tundma ei pea
Ju siis kusagil peavad nad end lõdvaks ka laskma, muidu poleks tasakaalu
Niiet proovin kuidagi olla
Aga MINA tahan koju!!!
Kus on mu kodu?!
Üks mu sõber ütles, et eesti pastorid puhkavad hauas
Kas minuga on ka nii?!
Aga äkki seal ka ei saa rahu?!

Monday, October 5, 2009

Ma olen astmaatik

Ma tean seda juba ammu, aga ma polnud selle asjaga arsti juures käinud ja sain siiamaani endaga peeaegu et hästi hakkama
Vahel kui häda käes ja mu pika staažiga astmaatikust poeg sel hetkel käepärast oli, oskas ta mulle oskuslikult esmaabi anda
Tegelikult olen juba mitu aastat kasutanud vahetevahel teiste eest salaja üht lahjat astma„piipu” mis mulle kirjutati kui läkaköhas paar aastat tagasi olin
See „piip” on mul alati kaasas ja kui elu kitsaks läheb palun sealt abi
Täna hakkas üks prouhen mulle loengut pidama hormoonide kahjulikkusest jne
Küsisin, et kas pean siis ära lämbuma ja mitte seda HORMOONI PIIPU võtma, kui häda käes?!
Pidi saama kuidagi teisiti
Aga kuidas see käib ta mulle ei rääkinud
Eile tulin linnast öömajale mitu kilti jala
Tuule ja tormi käes, „piibutasin” bussi paviljonides ja puhkasin, rühkisin edasi, imetlesin ööd ja puid, aga ära tulin
Lõpuks olin kohale jõudes nii ülierutatud, et unemati ei tahtnud kuidagi mu kaissu tulla;)
Ma ei tea, mis värk sellega on, et mingid inimkambad tekivad, kes hakkavad rääkima, et rohud on kõik pahad, aga kui küsid, et kuidas siis ilma saab, ei osata vastata?!

Friday, October 2, 2009

inimene on ikka üks kummaline olend

Selleks, et aru saada oma kodukoha rikkusestest, tuleb sealt ära tulla ja asja justkui kaugemalt vaadata
Selleks, et aru saada kui toredad on su kodakondsed, tuleb kodust välja tulla ja näha ilma ja inimesi
Selleks, et aru saada, kui hea on sul omas kodus, tuleb sealt välja tulla
Olen olnud kodust eemal vaevalt päeva, kui mind haarab igatsus, oma toa, oma maja oma laste, oma mehe, oma aseme, oma arvuti….. oma kodu järele
Selleks, et näha kui põnevas maanurgas ma elan , millist pärimust need inimesed kannavad jne , oli tarvis mul Viljandisse sõita
Elad terve elu ühes kohas, aga naljalt nendega ei kohtugi, kellel on kaasas nii palju, mida teistega jagada
Käisin jutuvestmiskoolitusel ja sain sealt kaas tohutult tarkust, tähelepanemise oskust ja dvd Setumaa muinasjuttudega
Aga ma olen ju ise Setu muinasjutuga kohtund vaid raamatu vahendusel või Setu muinasjutu päeval, kui koolid ja lasteaiad neid ette kandsid
Aga seda ehtsat setu esitust, kuidas ehtsad setu memmed ja taadid neid jutte räägivad, pole ma kuulnudki ega näinud
Selleks oli mul vaja minna Viljandisse
Kodus tundsin, et olme- kodused tööd, umbunud suhted, lämmatavad ja tahavad mind ära alla neelata
Et tuleb kohe ruttu jalga lasta muidu lähen hulluks, kurjaks, rumalaks ja vastikuks….
Nüüd päevakese kodust ära olles, justkui kõike eemalt vaadates , tundub kõik palju roosilisem ja mitte enam nii proosaline
Inimene vajab ikka ka head sõna ja tunnustust
Ühel hetkel tundsin, et kui ma veel ühe päeva kodus raban ja palgaks vaid laitust saan, saan ma otsa
Kodus ei lõppegi töö otsa ja kui sellest askelduste virrvarrist korraks välja ei astu polegi ehk varsti seda kes seal toimetaks
Tütreke vaatas täna õhtul üht videot, kus keegi disaini firma omanik rääkis aja maha võtmisest, kuidas ta terve firmaga iga mingi aja tagant terve firmaga , terveks aastaks võtab aja maha, et teha seda mis tema ja ta töötajad ammu teha on tahtnud ja kui keegi tahab ta firmast midagi tellida sel ajal, siis tuleb vastuseks, et vabandame meil on praegu aja maha võtmise aasta, et kui selliselt toimida on need töötamise aastad palju viljakamad ja tegusamad, kui vahepeal niimoodi aeg maha võtta
Siin niimoodi kodust eemal on tekkinud juba uusi, värskeid mõtteid , mida põnevat kodus peale hakata, kui tagasi naasen
Oligi tegelikult viimane aeg kodust välja saada, nina on nohune, huul villis ja olemine na uimane, nüüd kui olen eemal saangi veidi omaette põdeda ja ei pea põdema, et niipalju tööd aga ma ei tee, sest ma põen;)
Kunagi kui ma noor tüdruk olin, siis kohtusin ma ühe paljulapselise naisega, kes silkas korraks kodust välja kohvikusse, et end veidi tuulutada ja hiljem siis näha kui toredad ta lapsed on
Ütles, et selle melu sees, mis tal kodus on, pole aega vaadatagi, mis nägu ta lapsed on , aga kui on raasukese kodust eemal, näeb ta oma lapsi uue pilguga;)
Kui ta seda mulle noorele elus kogenematule tütarlapsele rääkis, siis ma mõtlesin , et mis asja ta ajab
Aga ta jutt oli sulatõsi
Kui ma nüüd oma asjad aetud saan, siin veidi kodust eemal, siis usun et näen isegi kõike jälle uues valguses ja loodan et avastan et mu kodus on käinud ”haldjas pihlakase pulga tagant”;)

Thursday, October 1, 2009

Täna oleks mu ema saanud 75 aastaseks,

kui ta poleks 15 aasta eest Jumala juurde läinud
Alguses tundsin tast hirmsasti puudust, nüüd vaid tänulikkust
Arusaamine asjadest tuleb alles natukese aja pärast või hoopis hiljem, kui üldse tuleb

Käisin täna õhtul jutuvestmiskoolitusel
Tore oli ja nüüd istun üksi ühes pisikeses pastoraadis
Pastor pani mu ema auks küünla põlema ja läks oma asjatoimetusi ajama ning jättis mind üksi oma mõtetega
Lapsed, kes mul taaralinnas koolis käivad, sõid mu ema mälestuseks küpsise torti mu isaga ja mina siin oma tehtud ja kaasavõetud kotlette
Sügav sügis surub peale ja uni oleks nagu peal aga pole ka nagu
Enne koolitusele minekut jõin tassi kohvi, ehk see teeb veidi segaseks asja
Küünal vist hakkab juba alust põletama
Lasen hingekese lahti oma asju ajama

Teen kummarduse hauapõhja oma esiemale ja sukeldun sügisöhe
Ilusat oktoobrit kõigile!!!