Kooliaasta tükib vägisi algama

Noorhärrad sikutavad kapist välja suvekorteris olnud ülikondi ja tirivad neid suvepuhkuse ajal oma pikaks veninud jäsemete peale
Veel ei ole õnneks vaja uusi kehakatteid, vähemalt pidulikke
Ülikonnad veel käivad küll
Lipsud nõuavad sõlmi….
Koolikotid harja ja lappi
Algab uus aasta
Nii veider on mõelda , et alles nad olid kõik pisikesed juntsud, panid selga , mis neile ette andsin ja õmblesin
Nüüd muudkui vaidlevad vastu ja arvavad, et on maailma targad
Teevad ise oma valesid või õigeid otsuseid ja kätt neile ette ei pane, sina muretse või ära muretse
Ainult pesamuna veel on 16, aga teised on kõik;, kes varsti 20, kes 21, kes 23
On üks vana fotogi, kui kõik põnnid olid minu õmmeldud sametkostüümides fotograafile poseerimas, pesamuna veel mudilane ja siukese kelmi näoga, et paneb kohe pildilt putku;)
Nüüd kui lähen oma lastega välja, siis nelja kauni sihvaka noorega
Ühe poisi saatsin juba täna kooliteele ja homme läheb teine
Tüdrukud ei vaja enam saatmist, nad on ise juba emad ja samas mulle tõeliselt arukaks sõbraks ja abiliseks
Kui mina kaldun emotsioonidesse siis oskavad nad mind maha rahustada ja toetada
Riik arvas, et hea on kärpida koolitoetus ära ja mina polegi seega ühtegi kooli asja ostnud
Vanad koolikotid käivad küll veel , päevik sai ostetud ja kirjapulk on ka mingisugune
Kui miskit vaja läheb eks siis saab riburada pidi osta
Töövihikuid mu lastel pole vaja, sest pesamuna käib koolis, kus neid ei kasutata eriti ja kutsekoolis vist neid ei ole;)
Lähen mängin veel kanaema, vaatan kas kõigil tekid peal ja padjad pea all;)
Nii võib uus kuu alata, septembri kuu, kus kõik on uus…….
Head uut aastat kõigile!!!

Mul on olnud aega mõelda ja olen maha rahunenud

Need read olid siin eelmises sissekandes kirjutatud esimese emotsiooni ajel
Nüüd mõtlen, et ehk ongi me matusetraditsioonid liiga vanad ja liiga…
Muidugi on hea, et need traditsioonid on ja neist k a reeglina kinni peetakse
Mujal
maailmas on need ammu kadunud ja sealsed psühholoogid ütlevad, et meil
ei kulu seega nii palju vaeva ja raha hiljem inimeste nõustamiseks ja ravimiseks leina puhul
Need mehed olid selle naise semud sõbrad, tuttavad ja mitte väga emotsionaalselt lähedased
Me
minu isaga arutasime, et kunagi oli tädi alkoholi aurude all olles
lahminud, et ei mingit pappi või pastorit ta oma hauale ei taha
Võib-olla õepoeg nii talitaski, et täita lahkunu viimset soovi
Tänapäeva muutuvas maailmas võib olla ongi kombeks minna teha see asi vaikselt ja kärata ära
Võib-olla on need Tallinna kombed;)
Me ei saa muuta teisi ja sundida peale oma isiklikke arusaamu ja õige ja vale tunnetust
Leppisime sõpradega kokku, et klapime bensiiniraha, võtame kaasa lilled ja lauluraamatud ja võib-olla isegi pilli
Peame väikese mälestusteenistuse, palve
Meenutame kadunuid hea sõnaga , kõiki kes seal perekonna matuseplatsil on, palume mõttes andeks enda ja nende eest
Ma arvan, et siis saavad kõik hinged taas rahu, nii minu kui kadunute omad
Ta on ikkagi maetud surnuaeda , mitte kuhugi suvalisse kohta, puhkab nüüd oma vanemate, õekese ja oma pisitütre kõrval
Mõtlesin, et olen nagu mingi kinnistunud vaadetega vanainimene, kes kõige uue suhtes järeleandmatu ja paindumatu on
Las nemad tegid nagu nemad õigeks pidasid ja mina teen nii nagu mina õigeks pean
Mina pole kellegi hukkamõistja , kuid nüüd teen testamendi kohe ruttu ära
Iga asi on millekski hea;)
Minu hea ja tark arst ütleb ikka, et on hea kui võrdlusvõimalust on, saab sellega kaasnevalt ennast muuta;)

Kas teil on testament tehtud?

Kas te lähedased teavad, mis saab teie kehaga, mis sellega tuleb teha, kui te olete lahkunud oma kehast?!
Või teid tuhastatakse pärast surma ära lihtsalt, siis hoitakse 2 aastat kusagil urniga riiulis, siis aetakse auku kui koera ilma Jumala sõnata?!
Minu ühe sugulasega juhtus nii
Ta oli teinud oma elus palju valesid otsuseid, aga..
Ükskõik kes me ka olnud pole, on meil õigus viimsele sängitusele austusega?!
Hea, et minu käest küsiti luba, et kas ma luban teda matta oma ema ja vanaema vahele, et ehk tahan ma hoida seda kohta endale?!
Ei ma ei taha seda kohta endale
Aga ..
Ma olen kurb, solvunud ja tige
Meil oli kokku lepitud, et me lähme matame ta kõik koos maha, et võtan kaasa kirikuõpetaja, et me istume koos ja meenutame koos oma sugulast, süütame küünla laulame…
3 meest läksid ja ajasid lihtsalt nagu koera ta auku
Ma ei saa aru kuidas nii saab käituda oma tädi, elukaaslase ja isa naisega
Isegi poega ei kutsutud kaasa
Neil oli kiire
Selliste asjadega ei saa olla kiire!!!?
Kui ta 2 aastat seisis riiulis, siis oleks võinud seista ju veel, et matta inimene maha inimese moodi?!
Või olen mina jälle ülitundlik ja tähtsustan asju üle?!

Olen tõeliselt põdeja tüüp!?

Mind puudutavad sügavalt teiste inimeste mured ja igaühe ütlemised ja märkused
Oma lähedastest ja nende sõpradest rääkimata
Ma saan aru, et niimoodi elades põlen lihtsalt heleda leegiga ja ruttu läbi
Aga ma ei saa sinna midagi teha, milline ma olen?!
Kui ma töötasin nooruses haiglas, siis ma surin koos iga haigega, töötasin ma lasteaias, võtsin ma laste ja kolleegide mured endaga koju kaasa
Mulle on korduvalt öeldud, et kasvata paks nahk
Kasvata, kasvata, aga kuidas?!
Ta ju ei kasva, punnita kuidas tahad!!!
Nüüd olen lõpuks aru saanud, et pean leppima selle natuuriga, mis mulle antud on ja võtma seda kui kingitust, mitte sellega võitlema kui vaenlasega eluaeg
Ainult et läbipõlemise eest on end vaja vahel kaitsta, võtta aega maha ja mõelda kas muretsemine ikka aitab
Terve talv ja kevad ja suvi muretsesin oma vanema poja pärast
Muretsesin nii, et silmad jäid haigeks
Ja nüüd ongi see indikaator, et kui silmad hakkavad kipitama, on vaja aeg maha võtta ja mõelda, mis on põhjuseks ja kas liigne muretsemine ka tulu toob
Üks lehe lugeja süüdistas mind liigses emotsionaalsuses ja kahtles mu pädevuses, kui lugejatele üliemotsionaalselt vastan
Samas mis saaks me päevalehtedest, kui neid teeks ja juhiks vaid kainelt kaalutlevad külmad mehed?!
Või mis saaks me lastest, noortest ja üldse inimestest ning riigist, kui neid juhiks, tohterdaks ja õpetaks vaid ratsionaalsed mehed?!
Miks on tundlik , südamlik, empaatiline inimene olla häbiväärne ja taunitav?!
Miks heatahtliku näo ja naeratusega inimest peetakse kergekaaluliseks ja isegi vaat veidi lollakaks?!
Otsustasin, et ma ei jää koju surma ootama ja ei lase ennast käest ära sellepärast, et käin halvasti ja ise liikuda hästi ei saa
Teen nüüd iga päev tiiru või kaks linna peal, et end liigutada
Jõusaali pole mul lubatud minna ja toas võimlemine ei hoia mind küllaldaselt vormis
Liikuma peab rohkem, kodus ringi lonkamine teeb kasu asemel hoopis kahju
Kui siis sõidan ringi oma kolme rattalisega jalgrattaga või ratastooliga, oi neid pilke ja küsimusi
Olen liikunud kargu najal juba mitmeid aastaid
See oleks nagu loomulik, kui lonkan ja küürutan selle kargu najal, aga kui tahan end niimoodi liigutada, et ma ei tee endale liikudes liiga, ühe külje peale hoides on nagu jama lahti
Juba see, kui kargu võtsin, et mitte koju kükitama jääda ja iseseisvalt hakkama saada , oli linn täis uurivaid pilke ja küsimusi
Minu meelest ei ole siin tegemist empaatia vaid haiglase uudishimuga
Üks mu tütardes ütles mulle kunagi, et emmekene ära käi kepiga, kui sa muidu ei saa, siis võta vihmavari toeks
Või, et ära istu ratastooli, ära anna alla
Mida, see ongi alla andmine kui ma tuppa jään, sest ma abivahendita ei saa ja abivahendiga liikumine oleks nagu häbi asi!!
Minu meelest on see mingi valehäbi
Kui väikeses külas töötasin ja ühel päeval lasteaeda küünarkarguga kohale marssisin oli poleemikat kui palju , et appi lapsed jooksevad väljas eest ära jne
Samas julgesid vanamemmed, kes sinnamaani olid häbenenud keppi kätte võtta, endale abivahendit soetada, et kui nii noor inimene, kui mina julgeb karguga käia, julgevad nemadki;)
Üks sõber ütles mulle eile, et nii raske on ikka ratastooliga liikuda ja asju ajada
Kui oleks, siis ma ei võtaks teda ometi kuurist välja ja ei vuraks mööda tänavaid
Palju raskem oleks marssida valutavate jalgadega mööda linna, poeskäik oleks piin, sest jalad nii valutavad, et võtavad mõistuse ja mida sa sealt riiulite virrvarrist siis valid, kui mõistus kodust ära!?
Olen küll liipand poodi kohale ja seal koos vanakestega pingil istunud, et jalgu puhata ja et saaks kuidagi moodi poes käidud ja koju komberdatud
See lõpeb alati sellega , et ülejäänud päev on rikutud, olemine on kehv, energia on otsas, ühe mingi pisikese poeskäigu pärast
Mõned tänavad on võimatud, aga on ka teeehituskäigus päris korras teid linna tekkinud
Poes on riiulid kõrged, aga kõik takistused on ületatavad
Inimesed vahivad suu ammuli ja tormavad appi, kus pole vaja
Kui ma aga karguga liipan, niiet valust silme eest must on , ei taha mind keegi aidata;)
Muidugi võib mulle ju öelda, et ära tee välja ja et kui ei taha tähelepanu, ära minegi välja
Pagan ma ei saa ju ometi hakata öösiti hiilima , et keegi ei näeks
Samas on ikka häiriv küll, et iga teine kukub küsima mis juhtus
Tegelikult neid ei huvitagi, mis juhtus, küsitakse suu soojaks ja tormatakse oma ellu edasi
Ma ei hakka ju igale teisele seletama, et mul on see ja see ja see
Istun siin öösel üleval ja muretsen kuidas läheb mu lastel ja nende sõpradel
Tööd ei ole, kõik õppima ei mahtunud, kuhu nad tahtsid ja mõnedel on peale kõikide muude murede veel sõltuvustega tegemist, millest jagu saamine polegi nii lihtne
Mis see muretsemine aitab!?
Ei aitagi
Mõtlen välja strateegiaid, pean plaane ja kui päeval oma noortega kokku saan, peame nõukoda, kes mida tahab ja millised võimalused on
Seniks püüan endas suruda maha muremeelt, surfan netis, et saada häid ideid ja proovin ka puhata enne uude päeva sukeldumist ning olen rõõmus selle üle, millise kingituse olen saanud kaasa iseenda näol sellisena nagu ma olen?!

Remont venib

Lootsin, et täna saab tapeedi seina ja siis on selleks korraks õudus ruudus otsas, aga ei!!!
Kohale marssis härra perfektsionist ja kukkus seletama, kuidas peab tegema ja kuidas ei tohi
Lapsed asusid tema poolele ja seega ma ei tea, millal ma saan istuda puhtas remonditud toas
Loodan, et jõuludeks saab valmis ;( ;)
Raha ei ole materjalide ja tööriistade ostmiseks, aga tegema peab viimase peal stiilis 
Nii me siis venitame, läheme veel mingit pappi ostma
Seda peab siis hakkama veel lõikama, seina sobitama jne
Aga enne seda peab veel seina siledaks lihvima, ma ei tea millega, oma väikeste käpakestega arvatavasti, sest lihvimismasinat meil ei ole ju
Üks mäkerdab värvitud lage pahtliga, keegi mossitab ümber maja, kaks tükki kilkavad akendest sisse ja välja hüpates, keegi paneb autot käima …
Mina tulin sealt tohuvabohust ära, sest nad ajasid mu närvi mustaks
Kui veel üks nädal mu elamises valitseb kaos, siis ma pean vist ära kolima mõneks ajaks
Süüa pole kusagil teha, sest kööki ei mahu sisse, süüa kusagil pole, sest õues on sügis ja söögitoas on kaos
Keegi tark on sauna ehitanud ilma pliidita, et seal ka ei saa süüa teha
Muidu on siin kandis kombeks, et suveköök on saunas, et ei pea suvel moose ja mahlasid ja üldse süüa tegema majas, et maja mitte kuumaks kütta
Ühel suvel aastate eest, elasin sellise maja saunas
Eesruumis oli väike ase ja pliit jne
Närime nädal aega kuiva leiba ja mul on sellest villand
Lähen pillun üleliigse mööbli köögist ära aita, sest mulle aitab sest jamast
Söögitegemine pidi rahustama ;)

Lae valgenemine läheb ikka visalt

Üks kiht värvi on laes, aga tulemus on üsna lapiline ja vajab teist kihti veel
Prahti on kõik kohad täis
Süüa kuskil pole, sest söögituba on remondis, köök mööblit täis ja teised toad ka, nii et liikuda saab vaid külge ees või käpuli üle diivanite
Sõime eile õues, sest oli päris soe ilm
Trepikoda on värvilõhnaline
Söögitoa põrand on ajalehe ja tapeedi prahi all
Söögitoa aknad tegime peale siia majja kolimist esimest korda päris lahti
Meil on need tsaariaegsed aknad, mis käivad suveks eest ära ja talveks ette
Kuna meil tsaariaegseid inimesi elamises ei ole, kes suudavad 24x7 tööd rabada, polegi keegi neid aknad oma 4 aastat liigutanud
Olen neid siis seest ja väljast pesnud, aga sisemised klaasi- pooled on lapist puutumata jäänud
Nüüd saavad ehk nemadki pesija kätt tunda;)
Kui ükskord selle tööni jõuame
Enne aga tuleb värvimine lõpetada, siis saab akna pesust mõelda
Kuna meil on majas punt kardinavihkajaid, siis tuleb vist nendega solidaarset mängida ja uued vähe häirivad aknakatted välja mõelda
Kuna raha napib, siis peab miskit põnevat välja nuputama, kuidas rahatult ja lihtsalt uusi kardinaid riputada
Sest teatavasti on kardinapuud poes üsna kallid ja neid nõukaaegseid õudusi ma enam tagasi ei paneks, mida ma enne kangastega katsin ja dekoreerisin, et nad väga välja ei paistaks
Kuna maja on tsaariaegne, siis sobiksid siia just tsaariaegsed kardina puud
Aga, kes ütleb millised siis olid?!
Elasin kunagi ka vanas tsaariaegses majas: maal vanas talus .
Seal oli ühe akna ees ilus vasktorudest kardinapuu
Selliseid ihaldaksin minagi enda majja, aga need kas on väga kallid või neid enam polegi!?
Olen kunagi noorepõlves näinud ühe kunstilembelise naisterahva kodus kardinaid primitiivse viimistlemata harja varre otsas, aga nii kehvakesi aknakatte garnituure ka ei tahaks ;(
Kui olin ühe pisike lasteaia juhataja pisikeses vaeses vallas, siis kruvisime kaasaga akna ette plast veetorud ja viskasime sealt kangad üle ja oli ka pärsi kena
Aga see oli paneelmajas
Äkki on kellelgi häid mõtteid, mida teha, et akna ette saaks ikka mingeid kardinaid riputada, aga samas ei võtaks see palju raha ega töö kulu
Tulekul on ju pikad pimedad õhtud, kui puud on raagus ja igaüks tänavalt saaks mu tuppa kiigata kui tahaks
Aga ma ei tahaks iga hetk elada justkui televiisoris, igale möödakäijale vahtida ;)
Ja päris pimedas ka nagu istuda ei tahaks;)

Me saime eile kõik paraja šoki

Olin ülemisel korrusel voodis pikutamas, kui miski jama lahti läks
Ühel hetkel kadus ära telekast pilt ja arvutist inernet
Alumisel korrusel hakkas meeletu jooksmine ja uste paugutamine
Läksin alla vaatama, mis toimub
Maja oli tahtnud põlema minna
Kui mina alla jõudsin, oli tuli juba kustutatud, ainult juhtmed veel seina peal sulasid ja sein ning lagi kuumasid ja pragisesid
Keegi kangutas kardina puud seinalt alla, keegi jooksis vee ämbriga, keegi tormas tekiga keegi tatsus jalalt jalale ja hädaldas
Tormi tormas ringi ja korrutas, et ulll mees, kuumaks läks massus, ulll mees, kuumaks läks massus ning näitas põlenud lae peale
Võtsin kardina puu ja viisin õue, et vaadata kui põlenud see on ja maadlesin veidi tulekahju süüdlasega, kes enda eest hiljem õunapuu otsa peitu puges
Kallim korjas põlenud juhtmed kokku ja lappis käepäraste vahenditega
Paari tunni pärast oli ajutine nett telefon ja elekter tagasi
Maja tahab ammu remonti, aga oleme seda rahapuudusel edasi lükanud
Täna siis käisime ehituspoes ja ostsime tapeediliimi ning laevärvi ja uue elektrijuhtme
Rahvas toimetab alumisel korrusel mööblit kolida ja asju kinni katta, et lage puhastama ja värvima hakata
Sundremont hakkabki vist nüüd kohe peale
Mina, kes ma eile pojaga maadeldes enda õlale viga tegin, tulin üles pikali ja toimekatel jalust ära
Sest mina ju ometi ei roni lae alla ega seina peale, kui maja terveid tublisid noori täis
Sõbra korjatud seentest tegin lõunaks taevaliku seenekastet, sõin kõhu täis ja ei lähe ennast alla ärritamagi
Lapsed tassivad alt nagist mulle voodisse ülerõivaid, mis remondile jalgu jäävad, kui veidi kosun, hakkan neid kappidesse ja panipaikadesse sorteerima
Iga asi on millekski hea
Ammu oli see nagi vaja korda teha
Tapeeti oleme ka ammu kogunud, et puhtaid seinu majja saada
Nüüd on siis see võimalus käes
Muidu polnud aega ega raha ega tahtmist jne
Lihtsalt ettevõtlikkusest tuli puudus;)

Mul käis külas mu armas sõber

Mitu päeva kohe oli külas, käisime metsas seenil ja korjasime aias marju
Kukkusime lastega enne sõbra tulekut paaniliselt koristama, et külaline ei peaks mu elamises oma kahe karguga kõndides ninuli lendama, aga ikkagi jäid mu vähesed vaibad talle jalgu
Kuna ma ei suuda ise ka hästi jalgu tõsta ja takerdun oma kaltsuvaipadesse , siis polegi mul eriti vaipu elamises
Uste lävede juures on mõned vaibakesed, et ma saaks oma paljaid jalgu sinna pühkida ja teise korruse mademel on valge vaip, et magamistuppa liiv ei jõuaks
Hästi kasvatatud külalised võtavad teise korruse trepil alati jalad lahti, kui enne pole võtnud, sest mu käsitsi kootud valge vaba peale on nagu naljakas jalanõuga astuda;)
Külalised on ühed head asjad, kodakondsed muutuvad siis eriti tubliks;)
Peale söömist liikusid nõud iseenesest ilma käskimata kööki
Voodid said hommikuti korda imeväel ja põrand oli kohe mitu päeva mänguasjadest tühi
Nii hea on astuda kui miskit jalgu ei jää
Sõber sai täna õhtupoolikul saadetud bussile ja elu loksus vanadesse rööbastesse tagasi


Nii hea oli mitu päeva astuda palja jalaga puhtale põrandale, istuda korras laua taga ja kenasti säetud tubadest läbi kõndida..
Hakka või tahtma, et rohkem külalisi käiks ;)
Aga tahtmine pidi olema taevariik ja saamine saatanast ?!

rasketel aegadel tuleks meenutada, seda mida õpetas kunagi meile me vanaema

http://sjgelle.blogspot.com/2009/08/mida-vanaema-opetas.html
Tahtsin kirjutada sellele postitusele kommentaari, aga see paisus ja paisus ja lõpuks otsustasin kirjutada oma päevikusse
Rääkisin täna ühele prouale, kes üksi kasvatab last ja peab kaltsupoodi ja masu pärast masenduses, et inimesed ei osta midagi, maksud on maksmata ja kõik on halvasti, kuidas elasin 90ndate alguses
Kui MITTE MIDAGI EI OLNUD!!!
Poed olid tühjad, raha ei olnud, süüa ei olnud, selgagi polnud midagi panna
Kuidas kombineerisin vanadest sukkpükstest lastele riideid, pisikestest lapikestest voodikatteid ja kardinaid…
Kuidas olin nii ära nälginud, et tööle saades ei jõudnud ära süüa
Ta vaatas mind ja ütles et nii hull tal ju ei ole
Tuli meelde, kuidas hiljem tööle saades koolijuhtide koolituses käisin hotellis ennast vannitoas salaja riietamas, sest mu pesu oli vilets ja naljakas
Häbenesin teiste koolidirektrisside ees panna selga pidžaamat, sest kandsin trippidega vanamoodsaid kapron sukki ja pika säärega pitsidega tsaariaegse vanaema aluspükse, sest need sukad maksid sente, aga sukkpüksid hulga kordi rohkem
ja ma ei saanud ju endale neid lubada

Õmblesin vanadest riietest uusi, sest vanad ei mahtunud enam selga, lõikasin kleite pooleks ja õmblesin ribasid vahele
Iga kord kui läksin komandeeringusse, ostsin ette makstud komandeeringu rahast lastele koju süüa ja ise koolitusel nälgisin
Ükskord sõin 10 päeva ainult idusid ja jõin paljast vett
Nüüd on igal pool nii palju second händ poode, on olemas laste raha, ema palk, pensionid, ravikindlustus
Mina ootasin 17 aasta eest oma pesamuna ja pidin endale kindlustuse ostma, et ennast arvele võtta
Olen töötanud 20 aastat õpetajana miinimum palgaga, palka maksti kõige madalama rea järgi, sest vald oli väike ja vaene
Kui miinimum tõusis, tõusis ka sama palju meie palk
Käisin ikka ilusti riides, sest minugi vanaema õpetas ja kasvatas mind ja mu ema, nii et välja ei tohi kunagi minna, nii et sul enda pärast häbi võiks olla
Paljud arvasid, et saan mingi jube suurt palka, sest kogu aeg on see kisa ümber nende õpetajate palkade käinud
Ei saanud
Sain sama palju palka, kui naabrinaine toetusi kodus istudes ja ikka käisid tema ja ta lapsed ringi määrdunult ja kehvasti kui kaltsakad
See on kõik lastetoa ja kultuuri küsimus kuidas hakkama saada
Kui õhtul laps läheb päeva riietega räpase teki alla, see oli minu jaoks ikka jube ja ilmvõimatu, mis aga oli selles külas, kus elasin enamjagu kombeks
Ei mingit voodipesu ega ööriideid
Minu vanaemad ei olnud rikkad, aga nende kodud olid puhtad ja korras
Magamisasemed kenad ja säetud
Paar kleiti oli mu ema-emal seina peal nagis katteriide all
Riidekastis voodipesu ja aluspesu ning oligi kogu varandus
Riidekirstu ühes sahtlis olid pearätid ja teises tähtsad paberid
Nüüd on inimestel kapid riideid täis ja ikka on vähe
Kus meie vanaemadel sellised riide kuhjad olid ja palgad?!
Ja said ka hakkama
Ütlete mis elu see oli
Kas meil on siis nii palju asju vaja?
Ja kas meil on vaja vinguda, et pensionärid ja õpetajad palju saavad?!
Ma leian, et õpetajate töö on meeletult raske
Tänapäeva lapsed on kohtutavalt teistmoodi kui aastaid tagasi
Koolides koolivormi pole
Lapsed käivad tänapäeval riides varasest lapse põlvest minu meelest väga veidralt, eksponeerides oma naba ja tagumiku vahet
Meeletu tormijooks käib selle peale, et kellel kõige parem auto, maja, mobla arvuti, mis iganes. Kombeks on välja vahetada lisaks vanadele asjadele veel vanad lapsed ja naised
Koos vabadusega oleks meile tulnud ka kaos
Pühapäeval kirikus olles, istudes viimases reas, tundsin end konservatiivse lubajakana
Milline rahvas seal oli!!!
Nagu oleksid nad tulnud äsja rannast, trennist või põllu pealt
Oli ka soliidseid ja ontlikke, aga enamus oli nagu kogemata kirikusse sattunud, kuigi kaasas olid lilled kuldleeri lastele!?
Nüüd kui kõike on saada, on ka vabadus end panna riidesse, kuidas pähe tuleb
Vanemaealised mammid pitsitatud kitsastesse teksadesse, liibuvatesse trikoopluusidesse, mille all mitu numbrit väiksem pesu nii, et kõik lotendavad nahad ja rasvad kõigile lahkelt näha
Mehed safari pükstes, t-särkides …
Tulin kirikust välja ja suundusin kodu poole, sest mul oli piinlik
Igal pool räägitakse kärpimistest, pensionärid kardavad oma rahanatukese pärast..
Poes toidu järel käies näen, aga kaubalintidel enda ees, kuidas ostetakse muudkui pudelid ja pudeleid ja pudeleid alkoholi…
Üks kommentaator ütles ühe päevalehe kommentaariumis arutelu peale, et kas body building ja steroidide tarvitamine kahjulikum on, kui see millega tegeleb meie keskmine eestlane- 40ndaks eluaastaks on haigeks joonud oma maksa ja aju
Praavitab tervist siis haigekassa kulul ja joob end invaliidsus pensionist surnuks
Siis ei osatagi muud teha, kui nende peal näpuga näidata , kes vaeva näevad, et me lastest inimesed saaksid ja nende peale, kes oma puhkuse ammu ära on teeninud ja võiksid rõõmsalt oma vanaduspäevi veeta
Juba vanas Roomas öeldi, et noorus on hukas, aga …
Minu pesamuna ütles, et olen kahe kodus istutud aasta jooksul eluvõõraks muutunud, et noored ongi tänapäeval sellised, et ei kombeid ega normaalset keelekasutust
Tütarlapsed klopivad teisi jalgade ja rusikatega
Kui keegi moraali neile loeb, siis öeldakse, et ok, ok ja tehakse oma lollusi edasi
Mis meist siis niimoodi edasi saab?!
Kuhu me niimoodi jõuame?!
Ei keelt ega kultuuri?!
Iga asja peale vastatakse nagu turumutid, et midää, kas mina vä jne
Roppustes ma ei räägigi: ükskõikne olemine võrdub meie neiukestel venekeelse suguelundi pikkuse mõõtmisega jne
Elu on meil praegu kummaline ja ma tean ja olen ise kogenud, et on olnud raskemaid ja kergemaid aegu
On vabadus teha ja ütelda mis pähe tuleb ja ma ei tea millega see kõik lõppeb
Iga päev loen ma seda kibedust, mis rahval kellel meelel ja keelel on
Kõiki ja kõike sõimatakse, valimatult
Austus on me rahval justkui meelest läinud
Ainult poriga osatakse veel loopida
Ja kui keegi julgeb kedagi kiita või head ütelda, oh häda ja viletsust, siis hakkab tõeline nõiajaht
Et kuidas keegi julgeb milleski head näha!!
Ma tahaks öelda, et hoidkem palun au sees oma vanaemade tarkusi
Nad olid targad naised ja nende õpetused kuluvad ära tänagi ja siis ei tundugi tulevik ehk nii tume!?
Või olen ma aegunud vaadetega lubjakas?!

Ma käisin eile suures linnas

Natu suuremas kui ma ise elan
Käisin oma sünnilinnas Tartus
Oli asja Maarjamõisa ja kutseka restosse;)
Sõites linnaliini bussis, märkasin ma hordide kaupa kibestunud ilmetega vanainimesi, põlguse ja ülevaoleva maski sügavad kortsud näkku justkui vajutatud
Suud kas vihaselt kokku surutud või põlglikuks grimassiks kõverdunud
Kui aastakümneid selliste koledate nägudega ringi liikuda, siis naeratamine ka enam ei aita , ikka on kuri nägu ees
Minu emapoolne vanaema oli sündinud 1896, ta oli käinud külakoolis tsaariajal, noor ema olnud eesti ajal, sõja ajal põgenenud pommide eest: ühes kaenlas õmblusmasin ja teises laps ja söögikorv ja nõuka ajal vananenud
Eluaeg rasket tööd teinud, mehe kaotanud, lapselapse kaotanud ja näinud oma laste rasket elu kõrvalt
Ma ei mäleta tema näos selliseid jubedaid kortse, mida märkasin täna kohatud vanainimeste näos
Tuba ja õu ja aas oli alati täis mu vanaema rõõmsaid laule
Otsisin kodus välja oma vanaemade pilte, mis on tehtud ootamatult, ilma poseerimata
Ja meelde tuli laule lahkest vanaemast
Minu vanaema sai pensioni 12 rubla

Teenis lisa raha piimamüügist, mida igal hommikul tee äärde tiris
85selt murdis reieluu ja tema luud olid kokku pandud metallist liidesega, luuhõrenemine tegi oma tööd ja , elu lõpuni, peaaegu 90nda sünnipäevani, neelas ta õhtuti valuvaigisteid, et elu talutavam oleks
Ja ma kunagi ei kuulnud, et ta oleks nurisenud
Ma ei saa aru, miks on tänased vanaemad meie linnades nii kurjade nägudega ja kibestunud olekuga
Kas neil kõigil on nii raske elu nagu nende nägudest välja paistab?!
Kas neil kõigil on külm tuba, tühi kõht ja kohutavad valud nagu nende nägudest välja paistab?!