Käisime eile Jõgeval Betti Alveri muuseumis

See oli juba ammu plaanis, me naisteühingu esinaine Mare korraldas meile selle reisi
Tema kaunis kaksikõde on selle muuseumi hea haldjas ja nii me eile hommikupoolikul sinna ka maandusime
Maja ees võttis meid vastu muuseumi juhataja Toomas Muru ja Mare kena õde
Kõik reisikaaslased aidati ja sõidutati kaldteele asetatud relssidest üles üle maja trepi maja sisemusse
Sees avanes meile õdus vaade kaunilt sisustatud ruumidele
Väikesele pinnale oli oskuslikult paigutatud nii Bettit kui ka Alo Matiisenit tutvustav materjal, lava ja avar saal
Mare õde tutvustas meile muuseumi saamislugu ja muuseumi direktor Jõgeva ajalugu ja Betti ning Alo elu lugusid
Mind ootas maja ees platsil mu kauaaegne sõber ja noorepõlve tuttav Ilmari Karro, ta polnudki aastatega nagu vananenudki, oli suur rõõm kohtuda üle hulga aja
Betti ja Alo traagiline elusaatus puudutas mind sügavalt hingesopist ja tagasi teel tundsin, et nii tore on teada ja kuulda ja näha, kui fantastilisi inimesi on ja on olnud meie kõrval ja keskel ja oma isiklikud eluraskused tundusid Betti ja Alo elu traagika kõrval köömes
Minu reisikaaslane ja pinginaaber bussis teadis rääkida sellest, et kui šarmantne daam olevat olnud Betti Alver nooruses, kelle saabudes kohvikusse, kõik tema tuttavad härrad püsti kargasid ja tema kätt suudlema tormasid
Muuseumi sisekujundaja on minu hea tuttav ja paljud kultuuritegelased Betti kaasajast ka, oleks nagu taas kohtunud kõigi nende vanade tuttavatega
Muuseumi lahked töötajad hoolitsesid selle eest , et meil oleks seal mugav ja meeldiv ning huvitav
Nad tulid väga hästi oma ülesandega toime
Koju sõites tundsin et sain tohutu positiivse laengu, mis aitab edasi elada
Suur tänu kõigile kes vaeva nägid ja organiseerisid, sest kodus oma murede keskel ei teagi ega näe ei kuule mis ilmas sünnib
Silme ees on ikka kaunid pildid Bettist, kus ta tõeliseks daamiks jäi ka Toomel suusatades ja Ilmar Kruusamäe maal Betti noorusajast, kaunis soengus, säravate roheliste silmadega imeliselt kaunis noor daam
Leidsin tänu sellele reisile tee jälle Betti ridade juurde oma raamaturiiulist ja siit netist lisan Betti ühe kauni luuletuse mis mind isiklikult väga puudutab
Minu saatus pole olnud nii traagiline kui Bettil, aga olen minagi Emajõe kaldal südant valutanud ja igatsust tundnud ja ridu kirja pannud

"Korallid Emajões"
Betti Alver

Ikka meenuvad minutid,
millal
viras vikerkaar
üle vee.

Me seisime raudsel sillal.
Sinu ees oli
raudne tee.

Aeg raputas aardeid mu ette.
Sinu ees oli
raudne tee.

Raudsillal
viskasin vette
ma punakorallidest
kee.

Kõik mu aegade aarded on hallid.
Jumet
pole ka jumalatõel.

Veepõhjast
vaid punakorallid
vahel viravad
Emajõel.

Ja minu värsid:

Kui mul on valus, nii ääretult valus,
siis üksinduselt ma leevendust palun
Tulede sära , jõe rahulik vool,
see taas mu hinge kindluse toob
Udu ja vaikus on täitnud linna,
just sellel hetkel mu hing püüdleb sinna
Vee peeglil vilguvad kauged tuled,
see pilt on nii hurmav et silmad suled…
Puude raagus oksad justkui ohkavad rakselt,
latvu kui päid maa poole kummargile lastes.
Taevas on hall, kuid sealt miski kumab -
kuu halli pilve seest välja sumab
Keegi kuskilt tuleb, ta sammude kajas,
võpatavad kivised vastuinund majad…

jaaniöised mõtted

Ma olen tõeline kanaema
Mul on 4 last ja 2 lapselast üks kasulaps ja ma muudkui muretsen nende käekäigu koolid ja kõige muu päras ja kui mu lastele tulevad sõbrad külla, siis ma muretsen nende pärast kah
Mul lõppes tööpäev ära tund aega tagasi ja ma võiksin kenasti magama keerata
Aga ma ei saa und, sest posid ja nende sõbrad on tänaval ja nad on kõik joogised ja ma ei tea mis nad seal peale hakkavad oma nooruses ja alkoholi uljuses
Pesamuna kamandasime koju tagasi ja see mängib vihaselt kodus arvuti taga ja pisilapsuke on unehõlmas
Ta istus ka õues ja oli seltskondlik oma piimakruusiga suurte poiste õllekruuside kõrval
Ma ei saanud ju õlle pudeleid ära korjata ja keelata neil juua, kui enamus seltskonda ka täisealised on, ainult oma pesamuna sain ohjeldada ja ta tubli inimene ka kuulas kenasti sõna
Ma ei saa üldse aru miks peaks jooma!!!!!
Kui sellest rääkisin, et mina oma nooruses üldse ei joonud, siis mulle öeldi et ma olen mingi imelik
Kas ikka olen?!

Täna on meil tähtis päev!!

Tänavu saab 22 aastat sellest ajast, kui Räpina kanti ennast elama asutasin ja täna 22 aastat päevast, mil otsustasin siia kanti jääda
Mu esiklaps oli siis aasta ja kopikatega pisike junts, õppis alles kõndima ja kõnelema, nüüd laupäevallõpetab ülikooli.
Ise olin õhuke, nooruke, habras ja hirmunud
Nüüd olen kahe jalaga maa peal , matsakas eit, ei mingi hõljumist enam :(
Lapsed on juba peaaegu kõik täiskasvanud, aga pesast päris välja lennanud ei ole
Ameerika süsteem pidi kõige parem olema, kui lapsed saavad 18 , kolivad nad kodust välja ja vastutavad ise enda eest
Aga see ei tähenda ometi seda, et omavahelisi tähtpäevi ei tähistata
See, et sa oled omaette, ei tähenda veel seda, et sa pole enam pere liige
Selleks jääd sa ikka kogu eluks, abiellu või ära abiellu,koli kasvõi pärapõrgusse, ikka oled pere liige
Inimesed lendavad teistest riikidest kohale, et koos pühasid või sünnipäevi tähistada
Või olen mina millestki jälle valest aru saanud!?

Küsimus!!!!!!!!!!

Kui sa miskit oled kaua igatsenud ja lõpuks kätte oled saanud, siis ei oskagi nagu rõõmu tunda!?
Kui sa oled millegi nimel meeletult pingutanud, siis tulemust nagu ei näegi!?
Kui sa lähed tänavale või poodi või bussi või kuhu iganes, siis sa oled ju kõigi vastu ju viisakas, kuigi need inimesed kes seal siis on, ei pruugi olla ei su sugulased ega isegi mitte tuttavad!?
Kui keegi on teinud sulle mingi teene, kulutanud sinu pärast oma kallist aega ja raha, siis oleks ju viisakas tema suhtes käituda viisakalt ja vastata võimalusel samaga?! Ja ku võimalust küll pole, siis tuleks see leida?!
Ma ei tea kus kohast tulevad välja sellised juhmid tümikad, kellel pole ei kombeid , ega elementaarset viisakust!?
Mõnest on kasvatus nagu hane selga vesi mööda jooksnud!?
Elus on palju asju mis on tähtsad ja tähtsamad, kuidas neist tähtsamaid välja sõeluda!?
Ja mis on üldse kellelegi tähtis?
Kui sa oma lähedastest ei hooli, neist üle sõidad, neile haiget teed, mis inimene sa siis üldse oled!?
Kust sa sellisena tuled ja kuhu suundud!?
Ja milleks see kõik siis!?

Olin täna öösel oma lapse koolis

üksi, õhtul oli lastevanemate koolituse lõppüritus ja kuna nii hilja nagu see üritus lõppes, ühtki bussi enam Räpina poole ei läinud ja keegi koolirahvast ega teistest lastevanematest mind enda juurde ööseks ei tahtnud, olin sunnitud ööbima koolimajas
Algul oli juttu, et keegi külalistest veel jääb mulle seltsiks, aga hiljem tuli välja, et kõik sõitsid peale minu koju tagasi
Proovisin mitte hakata kurvastama selle peale ja katsetasin endaga hästi läbi saada

Kakerdasin peaaegu terve öö mööda maja ringi , ei saanud magada, käisin koguaeg vetsus ja mõtlesin rumalaid und segavaid mõtteid
Sättisin end magama ühe kunagise kooliasutaja tuppa, kes suri mõned aastad tagasi
See tuba tundus nunnum, kui see teine tuba, mis oli suur ja kola täis
Voodisse heites aga tuli meelde selle toa endine omanik ja muud kurvad asjad ja uni oligi rikutud

Hommikul jalutasin mööda sealset nunnut lasteaeda ja
Mõtlesin, kuidas ma olen algusest saadik igatsenud seal töötada
Mulle tundub, et kui oleksin laps, meeldiks mul seal kindlasti päevad läbi mängida, süüa, magada…
Tundsin rõõmu, et olen seal üksi vaikuses, tatsasin mööda ruumide mõnusat puupõrandat palja jalu, katsusin vahvaid kaltsunukke ja puust autusid ja klotse ja
õhulisi kardinaid mille alla ning taha saab ennast peita..
Silusin mõnusaid lappidest vooditekke, selliseid koduseid
Sättisin nukunurgas lusikaid ja taldrikuid ilusti
Kaks kruupidega täidetud armsat konnakest, mis olid unustatud üks lauale teine põrandale, panin lauale üksteist jõllama
Ma pidin köögipõranda ära pesema enne oma äraminekut, solistasin seal sooja veega ja tundsin sellest mõnu, et vesi tuleb justkui isenesest ja läheb ka ära
Mulle pandi kaasa kooritud kartuleid ja õhtusöögist üle jäänud hakkliha sousti
Tegin sellest kodus maitsvat ahjuvormi, jube mõnus sai
Minu pisikesed poisid toppisid pihuga kohe seda sööki suhu
Onud tulid tuppa ja küsisid, et mis teete siin
Tormi toppis pihuga toitu lusika peale ja siis sügavale suhu ja ütles ägedasti, kaltulit sööme
Kui kõht täis sai ja ta toolilt maha ronis, siis ütlesin, et mine palun potile
Tormi tatsas poti peale ja pissis tähtsa näoga, kui potilt ära tuli , siis ütles endale oma pead silitades: „tulbiii`“
Peale seda protseduuri ronisime teisele korrusele ja sättisime pisipoisi hälli, vanaema laulu saatel äks väike inimene üsna ruttu unemaale
Magamine oli kõhu tühjaks teinud ja peale väikest einet oli huvi hakata mängima
Sättisime Rasmuse õmmeldud nukule riideid selga ja seljast ära ja lõpuks sättisime ta maasikakorvi teki alla ja mõmmi ka kaissu pupele
Selle korvi idee sain täna hommikul waldorf lasteaias ringi jalutades
Koolituselt kaasa saadud ideed ja muljed vehklevad mõtetes ringi , päike läks juba magama , tuleb vist eeskuju järgida…

Ostsin „maalt“ piima ;)

Sattusin eile linnas kokku ühe mammiga, kes rääkis kaltsupoes oma hommikusest lehmalüpsist, kuidas see pooleli vihma pärast jäi ja kuidas ta siis pärast uuesti pidi lüpsma minema jne
Mu sõbranna, kes seda kaltsupoodi peab, hakkas siis jutujätkuks küsima, et oi kas te peate lehmi ….See jutukas ja suhtleja mammi ütles, et peab jah, et kui on oma maamaja ja heina kõik kohad täis, miks peaks siis seda kõike raisku laskma ning nii läkski meil jutt ja tutvus lahti
Ütlesin, et mul kodus palju lapsi ja joovad piima, kui väiksed vasikad, et kas ta ka mulle raatsib oma ande jagada, muidugi väikse tasu eest ; )
Lehmatädi soovitas soojalt õhtul kella seitsme ajal läbi jalutada, et mis see siis on, võtad purgi kaasa ja natuke jalutad ja oledki tema talus seal sutsuke enne Ristipalu, et beež maja ja muudkui ma mingu kohale
Ma muidugi jalutama ei hakanud ei tea kuhu ja ei tea kelle juurde
Aga piima ma sain, see tähendas seda, et kamandasin kella seitsmeks kallima autoga koju ja siis sõitsime 2 kilomeetrit linnast välja ja enne järgmist asulat oligi üks talu
Kollase-beeži elumaja ja kahe ilusa kollase-beeži valgekirju lehmaga
Oh sa kus olid lehmad!!!
Üks nosis usinasti heina aga teine keeras oma tohutu keha ja rippuvad tissid keset teed nii, et pidime tükkaega ootama, kuni ta eest ära läheb
Autost välja ma minna ei julenud, sest mine võõrast looma tea, sarved olid ilusad kõverad aga teravad ;)
Vaatas isu täis ja loivas teelt heinamaale tagasi
Kui ma õuele jõudsin, kukkusid kaks kutsat; üks kollane teine pruun, hoolega haukuma ja selle peale astuski laudast välja juba tuttav memm
Korjasin oma purgi ja 15 kroonist münti kotist välja, olin enne oma vanema poisi põrsast tema loal raputamas käinud ja siis hakkasid voolama piima jõed ;)
Perenaine leidis, et ühes purgist ju ei jätku hulgale lastele midagi ja otsis juurde ka teise purgi
Ütles, et piima praegu jätkub ja rahast pole probleemi, maksad siis kui saad
Mees aga kukkus kohe oma rahakotti sorima, temale ei meeldi miskit võlgu jääda ja justkui võluväel hüppas sealt kolm viielist välja ;)
Porises hiljem tagasiteel veel, et see autoga piima järel käimine läheb hirmus kalliks
Minu kallis isa ütleb ikka, et kallis on siis kui käed on ümber kaela;)
Lohutasin oma kallimat, et nüüd ma tean, kus see kollaste lehmadega kollane maja on ja jalutan teine kord ise piima järele
Kas ma siis seda ka jaksan ja viitsin teha, selgub muidugi hiljem
Kodus olin selle ootamatu piima hulgaga esialgu veidi hädas, vanaaegsed piimakannud olid kõik otsa saanud ja tänapäevased ei sobi toiduainete sisestamiseks ilma pakendita ;(
Kolistasin oma kitsas aidas ja köögis nõusid otsides, porisesin ja hädaldasin ;(
Aga lõpuks leidsin lahenduse, leidsin kapist ühe sügavkülma jaoks mõeldud kandilise pudeli ja siis ütles Rasmus, et ta teab kus neid veel on
Pakendasime siis piima nendesse ja ühte külmkapi klaaskannu ja ülejäänust keetsin piimariisi suppi
Muidugi jõime seda piima ka nii, et kõhud punnis, lapselapsed kilkasid ikka piima ja piima ja piima, mida jätkus nii palju, et piima puudust ei tulnud ja praegugi vaatavad kapist pudelid vastu
Kuigi mu seedimine reageeris selle piimaahnusele tormiliselt, paukudes ja pahandades, arvan et kui teiste kõhud korda jäävad, olen nende kollaste lehmade püsiklient, kelle tisside lõhn ja maitse mulle päris meeldiv tundus