Riina kolis meile ja tõi kaasa tormi

Riina on juba talvest saadik kodus tagasi, käis mehel ära ja nüüd on ta teadmata ajaks abielupuhkusel.
Tema pooleteise aastane poeg Tormi on tõeline torm.Hommikud algavad tihti tohutu undamisega, kui poiss avastab, et ta kõrvalt on ta emme tööle vargsi hiilinud
Tormil on meeletu energia, suvel oli täiesti tegu tema jälgimisega, kui sai vabalt õues joosta. Tal on ükskõik, kas tal on seljas midagi või ei ole ja milline ilm on, nagu saab on õues
Kui Riinat kodus pole, hoian ma uksi nüüd lausa lukus, sest ta ulatub juba linkideni ja on selgeks õppinud , et kui ennast nende külge riputada kukuvad uksed lahti. Ühel hetkel võib ta su kõrval rahulikult mängida , teisel ripub ta juba õue kaugemas nurgas vankrist välja pea alaspidi, kolmandal hetkel on ta peadpidi kurgi tünnis , neljandal küünarnukkideni solgi ämbris ja viiendal istub ja sööb laste lusikaga koerale mõeldud konservi mõnuga matsutades
Kusjuures on enne seda just saanud laua taga hoole ja armastusega valmistatud maitsvat lõunat, mille ta on suust välja ajanud ja kassidele loopinud
Iga hetk võib teda kuskil tegutsemas leida, kas ta loobib laualt maha ajakirju, külvab treppi üle rosinatega või topib hambatikke diivani vahele. Vahel on ta täiesti kadunud ja siis on kõige kindlam paik, kust teda leida see on Muki kuudist
Mõnikord tahab ta olla hästi iseseisev, mängida oma asjadega ja ei soovi segamist, teinekord oskab ta ikka hästi tüütu olla
Sellest ei piisa, et ta toiduvalmistaja kõrval asjatada viitsiks, istudes diivanil või sellel mängides , ta peab su seljas ronima, sind millegagi klohmima, sulle salatisse autosid loopima, sulle selja taha ning selga trügima ja sealt ära , diivanilt maha kukkuma , kui su käed on kinni või armsa näoga sülle pugema, kui sul on näiteks suur nuga käes ja ütlema mõnusa näoga opssh
Siis talle meeldib pugeda põranda vaipade alla, keerata neid hunnikusse, prügikastist prügi loopida kurgi tünni, sõita teekarpidega diivanil ja aknaklaasi peal. Lemmiktegevus on kassile röstsaia toppimine vuntside vahele, koerakrõbinate krõbistamine ja asjade maha loopimine. Kui sa koguaeg tal kannul ei jookse ja kõike ära ei korja , ongi tunne, et elamise on pööranud tuulispask või torm
Ajakirjad on laiali, kõikjal klotsid ja koerakõbinad, saialeivakotid tühjaks valatud, vaibad kuhjas, diivanil autod, voodis lusikad, padja all sidruniviilud. Kui ei jaksa temaga iga hetk võidu tormata, võid jala pealt maha kukkuda, millelegi teravale istuda või astuda või jala murda
Muidu on ta üks üliarmas tegelane, üsna suure sõnavaraga ta ea kohta, oskab armsasti emme hüüda ja igat uut sõna mõnuga sada korda korrata. Ta ei osanud ilusti emme öelda, ütles midagi selle taolist ja siis kui selgeks sai ja korrutama hakkas….
Kujutad ette kui üks kuldses keskeas naine kõnnib mööda haigla koridori ja seal tormab ringi üks mudilane, korrutades ikka emme ja emme ja emme…
Alguses on naljakas, hiljem veidi piinlik, sest korrutamine ei taha kuidagi katkeda
Nii mu päevad kulgevad: tormiselt, tegusalt aga ka armsalt ja rõõmsalt

See on ikka paras jama küll

Ma oskan ikka koguaeg leida endale elukohti, kus minu huvid ja ambitsioonid populaarsed ja tunnustatud pole
Elasin 17 aastat vallas, kus laste huviharidust ei toetatud, mu musikaalsed lapsed ei saanud keegi eriti muusikakoolis käia, sest nelja lapse muusikakooli maks 4x700 käis mul üle jõu
Nüüd elan vallas, kus leitakse, et mulle pole eluliselt vajalik käia trennis
Et see on mu eralõbu ja kui ma nii väga tahan, siis peaksin ise selle eest maksma
Kõige ebaõiglasem on see, et minu kõikide trennikaaslaste vallad maksvad sõidutoetust ja mina olen ainuke, kes peaks ise plekkima kõik kulutused umbes 700 krooni kuus
Kui suvepuhkuse ajal trenne ei toimunud, olen võtnud kaalus juurde 30 kilo
Olen jälle nurka surutud
Kui maksan ise trenni eest, jäävad mul osad maksud maksmata, jääksin elektri ja telefonita, kui ei käi trennis jään nii viletsaks, et ei tulegi varsti toast välja.
Ja vallal on sellest kama kaks, nad lubasid mulle alles siis hooldaja toetust maksta, kui enam ei liigu, ratastooli jään ja selleks ajaks on kindlasti juba volikogu otsused teised, et toetust saavad vaid need kes voodist välja ei tule
Seda nad nagu sooviskidki, kui ei toeta mu trenne
Aga ma ei taha jääda päris ratastooli veel, ma tahan liikuda, tahan koos teistega trennis käia võtta mis võtta annab veel elult
Kuhu ma pean minema ja mida pean tegema, et mu soovid täituksid?!

trenni eelsed mured

Täna on see päev kui jälle ratastooli tantsu trenn algab
Olen juba hommikul ärevil, millega sõita , mida selga panna
Juba eile õhtul võtsin viimase raha pangast välja, et oleksin varakult varustatud
Bussiajadki välja peilitud
Nüüd tuleb teha magamistoas moe demonstratsioon
Valge suvekleit on tänase ilmaga ebasobiv ja ei teagi mis siis selga panna
Olen terve suvi ühe kleidiga ringi leekinud ja tean kaalu järgi, et lisa ihu on ikka hulga juurde tulnud
Mingid mõtted on mida selga tirida , aga kas need mahuvad ei tea, kui need ei mahu ,siis on küsimus mida ometi panna selga
Tuju tükib alla nulli kui selga midagi panna ei ole
Minu peegelpilt ka mind ei armasta: mingi võõras paks vanamutt vahib sealt vastu
Aga koju surma ootama ei tahaks jääda
Siis tuleb see raske asi ette võtta, et sellele võõrale paksule vanamutile midagi normaalselt selga otsida, et ta ennast ise hästi tunneks ja teised ära ei ehmuks
Mina ise olen ju noor ja sale;)

poolt või vastu?

Mõni on nii vastaline
Nad on kõige põneva vastalised
Teistmoodi koolide vastalised
Kiropraktika vastalised
Abordi vastalised
Homoöpaatia vastalised
Jeesuse vastalised
loomakaitse vastalised
imeravitsejate vastalised …
Mul on vahel tunne ,
et kui keegi midagi teistmoodi teeb
ja midagi põnevat välja tuleb,
on nad ikka vastalised ,
et lihtsalt olla vastalised
Ma pole ainult millegi poolt või ainult millegi vastu
maailm on põnev aga elu lühike,
et võidelda koguaeg millegi vastu
ma pole abortide poolt
ega ka väga vastu
ma pole teistmoodi koolide poolt
ega ka väga vastu
ma pole Jeesuse poolt
ega ka väga vastu
ma pole loomakaitsjate poolt
ega ka väga vastu
mulle meeldivad loomad
aga ma ei lähe tänavale alasti
karjuma karusnahkade vastu
mulle meeldib käia kirikus laulmas
mediteerida, olla aus enda vastu
aga ma ei lähe tänavale kisama
et võtke Jeesus oma südamesse vastu
olen põhimõtteliselt abordi vastu
aga ei röögi kuskil, et olen selle vastu
mulle meeldib olla rohkem poolt kui vastu
ja võidelda väsitav on koguaeg millegi vastu…

Setod ja Setomaa, ma vihkan ja armastan Teid!!!

Käisin eile „Taarkat“ vaatamas
Teadsin Taarka traagilisest elusaatusest, aga see mis ma filmilinal nägin, vapustas mind tõeliselt
See kõik, mis ma seal nägin ja kuulsin, puudutas mind isiklikult.
Olen elanud setomaal 20 aastat, olen setodega nende muredest ja rõõmudest osa saanud nendega laulnud, nende lastele muinasjutte vestnud, neid esitanud ja tantsu löönud ning nende lapsi hoidnud ja armastanud. Tegin ja ostsin endale seto riided ja kandsin neid uhkusega oma vanema poja koolilõpu peol
Nüüd seisavad need riided mu kapis puutumatuna juba mitu aastat
Eilset filmi vaadates, tõdesin, et setud on eluaeg olnud üks ülbe ja uhke rahvas, nad ei võta võõrast omaks, ei anna andeks neile, kes ei käitu küla traditsioonidele vastavalt
Nüüd kui ma olen vana ja haige, pole mind neile enam vaja , paljud setod kõnnivad must tänaval mööda kui võõrad ja ütlevad tere häbenedes, et nad mind tunnevad
Kui ma panin peole selga seto riided, tuldi mulle juurde ja kästi need võtta seljast
Kui filmis Taarka isa jõi maha perekonna ehted, naise uhkuse ja au , tundsin mina end nagu, siis kui mul kästi suure rahva ees end alasti võtta
Kui Taarkat sõimati ja nuheldi ja mõnitati ja alandati, tundsin samastumas end filmikangelasena, olen minagi seisnud keset küla ja kuulnud setunaiste roppu sõimu.Enne filmi laulsid setukoorid suust ja südamest, ihu ja hingega, see oli nii kaunis, et tundsin et minugi hääletu kaasalaul, heljus Tartu raekoja kohal
Kui Taarka võitis filmis võistulaulmise ja tundis, et ei saa minna esinema Soome presidendile, kui tal pole ei riideid ega ehteid, kinkisid setu naised igaüks oma kaelast raasu ehtekuhjast, tundsin mina sama nagu oleks saanud hinnalise kingituse, kui mu tuttavad setunaised mind kohtumisrõõmust kallistasid.
Film kirjeldas Taarka rasket ja traagilist elusaatust, filmi tegelasi mängisid mu armastatud näitlejad. Mu hea tuttav, kes pole üldse näitleja, suutis mind positiivselt üllatada, tal oli mängida üsna suur roll, aga ta tuli sellega ülihästi toime.
Sain peale filmi korraldatud peol tänada oma lemmiknäitlejaid ja elada õhtu ja öö ja järgmise päeva filmi lummuses
Film lõppes vananenud Taarka lootusrikka heliseva kavala naeruga, see andis lootuse tunde et kõik ei olegi veel nii halvasti ja lõppenud
Tundsin et tahaksin hüüda: setod ja Setomaa ma vihkan ja armastan Teid!!!

oleksin nagu siili kera koera käes, kes järeleandmatult mu kallal vingub, kord taltudes kord jälle ägedalt haukudes

Koer haukus mind ülesse
Ja mida ta siis haukus
Vaene siilikera oli ta hambusse jäänud, päästsin ta ära ja veeretasin aia taha ohutusse kaugusse
Tegin veidi tööd, lugesin kuidas mind ikka ja jälle häbiposti riputatakse, sõin kolm pisikest muna ja püüan nüüd pugeda kallima kaissu tagasi
Lugesin mis mu tütreraasul ning sõpradel ja nende sõpradel öelda on ja leidsin, et maailm polegi nii kehv paik, kui sellised vahvad inimesed olemas on: nagu voldemar- august, sekeldaja, ninataga, trulla, valgeseelik, kukupai, olev ja paljud teised
Hommik on õhtust targem ja iga jama on ka hea õppetund
Ma ei tea, miks mu tavaliselt nii kaine meel mind maha jättis ja mis mind nii kuumaks küttis, et end herilase pesa meelevalda andsin
Sumisevad juba mitu päeva ja ei taha kuidagi rahuneda
Ikka ja jälle keegi võtab üles midagi halvustavat mu kohta ütelda
Inimestel poleks nagu muud teha kui kedagi oma hammaste vahel järada
Aga hommikul algab uus päev ja karavan sammub vaikselt edasi…

teateid"segasumma suvilast"

Mingi 4 korda öö jooksul ärkan ma titekisa peale üles
Ma üldse ei saa aru, miks peab üks laps pissima suure kisaga ja veel keset ööd
Mind on vaevanud üks paarinädala jagu üks vastik silma haigus, mis äratab mind iga paari tunni tagant terava valuga üles. Siis tilgutan tilku, pööritan silmi, plaksutan oma olematuid ripsmeid elu eest, et sellest valust pääseda ja kui olen umbes poole tunni jagu seda silma tsirkust teinud, annab valu järele ja saan ennast magama uuesti sättida. Ega ma siis kohe magama ei jää peale sellist hirmsat võimlemist, vererõhk on tõusnud, mida mul tavaliselt üldse ei ole ja süda klopib pool tundi enne kui maha rahunen ja uuesti uinun. Eile oli esimest korda üle hulga aja see õnnis asi, et mu silmad oleksid lasknud mul magada ja olingi jube väsind, sest olin kannatanud meeletut valu oma ärapõletatud käe pärast, sest kui üks lombakas ja poolpime vanamoor hakkab imepisikeses poolpimedas köögis üksi mahla pudelisse uhiuuest sissetöötamata aurutajast laskma , siis polegi see ime, et pool tulisest mahlajoast ta ihuliikmetele kogemata satub
Vetsu ka ei saanud kraani alla tormata, sest seal istus keegi ees ja nii ma siis istusin poole ööni kättpidi külma veekausis, leevendust tõi see, et Riina tõi mulle kilekotiga jääd käe peale ja nii ma siis mõnusalt lõpuks uinusin kuni sireenid pissipoti peal „huilgama“ hakkasid. Kõigist vinsutusist hoolimata ,ennäe imet, hommikuks oli käsi terve!!!
Hakkasin siis jälle nagu alati hommikuti postimeest toimetama ja tegin töö kõrvalt oma päeva rõõmsaks oma tütreraasu blogisse kiigates . Ta ikka oskab kirjutada, nii vahvasti , et mu kallis kaasagi eile õhtul itsitas tükk aega nagu väike poiss arvuti taga ta kirjutisi lugedes.
http://mmurca.blogspot.com/
Riina läks vabatahtlikult õue marju korjama, loodan et see aasta ei jää enamus marju lindudele nagu tavaliselt juhtub, sest mul pole kas jaksu neid korjata või raha suhkru ostmiseks, et neid sisse teha.
Mul käis eile Tallinnast külaline, tuli mootorrattaga
Jõi tassi kohvi, vaatas toad ja lapsed üle ja tormas jälle minema
Naljakas! Nagu inspektor oleks käinud üle vaatamas , kui ikka külla minnakse siis istutakse üsna pikalt koos maha ja puhutakse juttu ja võetakse pereelust osa jne
Iseäranis siis kui kord 50 aasta jooksul tullakse
Aga lapsed tegid külalise hirmus elamise päris korda ja nüüd on ikka mõnus liikuda , ei ole karta, et mõne mänguasja või rämpsu peale komistades lapiti kukud , jala väänad või ennast kuidagi muidu õnnetul ära lööd või midagi endale selga tõmbad.
Ja külalisele jäi ka mulje, et mul ikka tublid ja korralikud inimesed siin majas elavad
Ihihihihiiii
Seda mõnu on vaid üheks õhtupoolikuks, peaks iga päev luuletama, et keegi tuleb külla;)
Muidu on siuke jutt , et ära neid ei sega ja ära tüüta oma jutuga.
Kui ei taha sodises toas ja laua taga süüa, siis pead ise jalad kõhu alt välja korjama ja käed selja tagant sõlmest lahti köitma
Ei saa rohkem lobiseda: iti-mehed juba pommitavad, vaja tööd ka teha
Muidu on siis kõik hästi; lapsed terved, mees ka oli hommikul alles ja endal ka käed jalad küljes, no mis olukorras nad on, on muidugi iseasi ;)