Saturday, March 22, 2008

vaikne laupäev koduse käraga

Ja hakkavadki lapsed riburadapidi jälle oma toimetuste juurde tagasi rändama

Mirjam läks Koiduga Tartu poole Raahel läheb homme Tallinna

Kõik on kuidagi hapra närvikavaga, solvuvad iga asja peale ja Tormi ei taha kuidagi magama jääda muudkui kisab

Poisid karjuvad Raaheli peale ja Raahel istub solvunud näoga tükk aega diivanil vait

Kui vaatas, et keegi tema solvumist ei vaata, hakkas edasi tegutsema

Mina kõrvetasin pelmeenid mustaks

Ja Rasmus ütles mulle lollusi

Ja mõtlesin, et lähen ära üles pakku

Thursday, March 20, 2008

kevadöine täiskuu tekitab unetust...

Kallim tõmbas mul keset ööd prauhti padja pea alt ära, kui ma olin ikka päris unemaal, kui kisama hakkasin siis ütles, et voodis patju palju, miski pärast tundus just minu peaalune padi talle ülearune olevat, nüüd olen unetu ja istun arvutis

Teen seda tööd, mida õhtul ei saanud laste kisas teha

Kassid nüüd tormavad mööda elamist, kui hullud, "mängivad klaverit" ja hüppavad üle diivani seljatoe koleda kolinaga

Tegelikult on jube vahva ka ja nunnu, kui need lapsed kõik kodus on

Mõnikord on jube tüütu, kui nad kõik mulle voodisse ronivad, kui olen sinna peitu nende eest pugenud

Aga samas on nii tore, nagu omad lapsed oleksid jälle väikesed ja pugesid õhtuti mulle voodisse juttu ajama. Ronisin tihti varakult teki alla, sest tervis oli kehva ja üleval olemine oli piin ja siis nad tõid mulle kuuma vee pudeleid voodisse ja ronisid ise ka kõrvale suure naeru ja naljaga, kui pudelid koos nendega ära ei mahtunud ja kolinaga voodi alla veeresid

Kord tõid nad mulle siili tuppa , kes hakkas pimedas voodi all kolistama ja kui varbad voodist välja põrandale panin, lõi hambad sisse, hommikul oli nalja palju, kui lastele öiseid seiklusi jutustasin, pidin selle siilipoisi õue ära viima, et magada saaks.

Koit tuli mulle eile õhtul hästi nina alla, kui oli mu voodis juba tükk aega mütanud ja aeg ka oli juba hiline ja ütles, et kuule sina emme, tahan magada. Teised ju ütlesid mulle koguaeg emme ja paar korda päevas küsib ta ka OMA EMME järele, kui ütleme et tuleb homme on rahu majas. Tormi poiss oli oma käekesed õues magades teki alt välja ajanud ja nüüd oli palavik tõusnud üle 39, aga lapsed ikka põevad ja loodan, et tudub hommikuks ennast terveks. Magas eestoas norinal kui väike vana mees, kui unetuna ringi keerutasin jäi kõrva see norin

Kommenteerijad on ka vist magama läinud või maha lahtunud, proovin oma kallima kõrvale tagasi pugeda, loodan et ta padjasõda enam ei pea. Kassid peavad siin all sellist tantsu ja sõda et alatasa põrkab karvakerasid vastu mu jalgu kopsti ja kopsti või tuhiseb mõni saba mu tooli alt läbi jättes mulje, et ka minul on saba, vahel valge kirjutriibuline, vahel pruunikirju.

Saturday, March 15, 2008

me maja....





...on täis laste kilkamist, naeru ja nuttu
jutu vada ja ruttu
kasside kappamist, hiirte hirmu kisa
riide pampude kottide lisa
pannkoogi lõhna ja toiduraasude lasu
põranda vaibal
hommikust lapse nuttu ,
koera haukumist ja lahkuja ruttu
prügikottide kõbinat
ja vaikset juttu
sest iga veidi aja pärast
jääb keegi me majas tuttu....

Thursday, March 13, 2008

mõtted, mõtted, mõtted....

Käisin eile flamenkot tantsimas

Kartsin, et hommikul on „ratastooli tants“

Aga pole viga jalad on päris liikumisvõimelised

Mu mehe õde oli kohe muidugi kuidagi okkaline, käskis mul sealt ära aurata

Aga ma ei läinud kuhugi, tantsisin kaasa ja mõne asjaga sain päris hästi hakkama

Homseks on nüüd siis seelikut vaja , otsisin juba mingi kanga välja, aga ei tea kas see sobib hästi.

Peaks olema vist õhulisem

Läksin sinna, et Riinat aidata, last hoida niikaua kui ta tantsib

Aga laps ei lubanudki end hoida, roomas muudkui emmel järel ja virises.

Siis tundsin ise liikumisest mõnu

Mehe õde muidugi pärast enam miskit ei maininud, aga tunne oli vastik

Nagu tema nüüd koordineeriks seda, kus käin ja mida teen

Umbes nii: et keelan, käsen poon ja lasen

Ta kartis vist, et hakkan tema tantsimist seal vahtima, istusin sinna maha ja kus siis kukkus kisama.

Mida seal vahtida, keskealised tuimad tükid proovisid igaüks oma keha väänata lõunamaistes rütmides, nii kuidas keegi oskas ning välja tuli ja ega minagi mingi vaatamisväärsus olnud, oma tümika keha ja lombakate jalgadega.

Aga liikumine on mõnus.

Homme lähen kindlasti jälle ja kui keegi midagi ütlema hakkab, küsin kas tal on probleeme või on ta tunni üksi kinni maksnud, et valib kes tantsib seal ja kes mitte

See intsident segas mind terve õhtu ja unes nägin jälle oma endisi kolleege.

Mu armas sõber ütles, et ju nad minust puudust tunnevad, et neid koguaeg unes näen.

Vaevalt, nad olid nii rõõmsad, et minusugusest tülikast inimesest lahti said, keegi ei ütle neile enam, mis nad valesti teevad ja mida teha tuleks.

Elu läheb edasi ja iga päev on kingitus

Ja kui nädalas kaks korda trennis käia, saab ehk lisakilosidki maha

Wednesday, March 12, 2008

Vanaema Marju käis Tormiga täna beebimängukoolis

Käisin täna oma lapse ja lapselapsega beebimuusikas kohalikus lasteaias. Ma ei tea, mis ma tundsin tuttavaid laule lauldes, kas rõõmu või kurbust. Ju siis nii üht, kui teist rõõmsat äratundmist, laulmisrõõmu, samas ka kõrvaletõugatu kurbust. Laulsin kohe suust ja südamest, üks väikeste kaksikute ema ütles, et mul on väga ilus lauluhääl. Seda oli meeldiv kuulda, tunnen end ikka väga kodus väikeste laste hulgas. Üks väike neiu ronis mööda minu juukseid püsti ja vaatas väga silma ilma, et oleks mingit hirmu tundnud minu kui võõra inimese ees, kui kummargil maast klotse korjasin. Et kodus üksi rumalaks ja tigedaks ei läheks lähen ikka sinna väikeste laste lauluringi elu läheb ju edasi!!!

Tuesday, March 11, 2008

minevik kollitab

Ikka näen ma öösiti košmaare Mikitamäest

Täna öösel nägin unes, et pidin lasteaias peo korraldama ja lasteaed oli kadunud

Leidsin mingi ruumi ja siis olid lapsed kadunud

Ajasin neid mööda küla taga ja mangusin, et nad ikka tuleksid esinema

Kui lapsed kokku sain, polnud mingit mööblit kuhu lapsi istuma panna

Lõpuks ilmus mingi diivaninäru

Avastasin, et pole nootegi millest laulda

Ja pilli ka polnud, millega saadet mängida, püüdsin siis laulda midagi peast ja ilma saateta, aga ükski sõna ei tulnud meelde

Mingi laul tuli meelde aga lastele oli see tundmatu, nad vahtisid mulle suhu juhmi ilmega ise vait kui sukad

Külalised vaatasid ülbe irvega, kuidas ma seal laste ees meeleäraheitlikult taidlesin

Ärkasin üles üleni higisena

Avastasin end oma armsas majas, oma kallima kõrval ja teadmisega, et see oli lihtsalt halb uni, mis kunagi ei ole enam reaalsus

Sunday, March 9, 2008

eile oli "Vanemuises" esietendus "Peeter Paan"

Käisime eile teatris põlva lasterikaste ühinguga.

Etendus oli meeliülendav ja kaunis.

Noored tantsijad kuni väikeste Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilasteni välja tantsisid nii meisterlikult ja kaunilt, et süda laulis koos muusikaga

Kohvikus ootas meid kaunilt kaetud laud maitsvate suupistetega.

Aga mul oli eile häbi, et olen paljulapseline.

Kunagi, kui lapsed väikesed olid, olin tihti hämmingus võõraste inimeste suhtumisest minusse, kui saadi teada kui palju lapsi mul on.

Nüüd tean, miks see  nii on. Üks ilus kena noor ema, kellel on 4-5-6 ilusat väikest last, tõmbas tänaval suitsu, kui voorimees, koni maha, jalaga peale ja sülje lärakas sinna kõrvale.

Bussis oli, kui dzungel: röökimine, labane naermine ja rõvetsemine. Ma saan aru, et kui kena peokleidi saab muretseda, siis mantlit ei jõua enam osta, aga trügida garderoobis ja joosta minema enne, kui on eesriie lõplikult ette lastud…

Lasterikaste ühingu esinaisel polnud niipalju aega kuulata, mis mul talle ütelda oli, keeras mulle poole sõna pealt selja.

Ma tahtsin teda hea etenduse eest tänada, aga mu sõnad jäid õhku ja seisin kui loll seal tänaval.

Kõik see varjutas toredaid elamusi ja lubasin endale, et ma ei lähe enam kunagi lasterikaste üritustele ühise bussiga, et mitte oma tuju rikkuda.

Oma laste üle võisin uhke olla , nad olid kenasti riides, poisid kenades ülikondades ja tüdrukud pidulikes kleitides ja isegi pisikesed lapse pojadki suutsid vaadata vaikselt etendust ilma kisamata ja rabelemata.

Aga vastik tunne jäi hinge kaasreisijate labasest käitumisest.

Wednesday, March 5, 2008

Sõin õhtul ahnelt poja maitsvat Ilvese juustu suppi ja öösel hakkasid mind piinama mõtted mis ammu tahtsid saada kirja pilti aga polnud mahti

Mu armas jumal, täna on mul sulle rääkida üks jutt

Mis minu meelel keelel kripeldamas ammu on

Sa üsna kindlasti tead isegi, mis sorti on see jutt

See pole palve pigem alandliku teenri tänu on


Ja igal hommikul või öösel kui olen ärkamas

mõtlen tänuga ma sellele, mis Jumal mulle andnud oled

ja kõigele mis minu hinges tänu Sulle tärkamas

Ja sellele mis kõigest tegelikult Sa mind säästnud oled

Ma tänan selle eest, et minu eluteega ristunud

on nii häid ja halbu aegu, inimesi, seikasid

Et igal hommikul võin ärgata ma kalli kaitsvas embuses

ja et igal ööselgi ta valvab kiivalt minu hingamist

Et saaksin pikalt käia tema kõrval eluteed


Mul eluteel on olnud rõõme pisaraid ja muresid

Suguseltsi vaenamisi sõjatulesid

Kuid ikka seisab vankumatult minu kõrval

Mu õilis rüütel kaitsmas ikka minu kõrva`.


Ma ise olen pidand maha palju võitlusi,

et oleks pesa soe ja riie seljas ja oleks õigusi

Ma olen ise üsna tihti pidand põhku õhtul pugema

et kõht on tühi, tuba külm ja mõtted tõsiasja tõdemas,

et kui mõnikord on tuba soe ja õhtul kõhusopis miskit,

on kapid tühjad ja tulevik ei tookski justkui miskit.

Kui hinges kõle on ja rüütel võõraid tube pidi kolamas,

Sa olid ikka kaitsmas minu teid ja tegemisi soravalt,

et nüüd ma oma elusügises saan rõõmuga

ükskõik mis kell oma silmad avada

ja leida ennast sinu armu sees

ja soojas kalli kaisu embuses

et valvad oma koja akendest

ja hoiad peo all mu eluteel

et andsid tundmist ka mu lastele

mis õige on ja vale veel

et ma ei pidand risti astuma ma oma laste isiklikul eluteel


Sa armas jumal palun valva veel mu päeva tegemisi

ja minu ning mu suure pere öiseid hingamisi

Et minu rüütel elaks minu kõrval ikka kaua veel

ja et oma valvamises ei peaks ta igal öösel jääma ärkvele

ja ta võib jätta valvamised rahulikult Sinule


Mu armas Jumal, täna on mul sulle rääkida üks jutt

Mis minu meelel keelel kripeldamas ammu on

Sa üsna kindlasti tead isegi, mis sorti on see jutt,

see pole palve, pigem alandliku teenri tänu on