oh sa poiss(parandatud, täiendatud hommikul)

Sain tuttavaks täna Mart Metsalaga, selle kuulsa Mart Metsalaga, kes omal ajal "InSpes" ja „Kasekese“ mängis klafkat

Ajasin temaga kohe tükk aega juttu, no päris nii kahekesi, et keegi ei hiilinud selja taga ega kuulanud nuka taga nagu tavaliselt ikka toimub palvekoosolekutel. Kõik olid oma hädad ära kurtnud ja mured ära rääkinud ning ära läinud..

Naised siis tõukasid , mind ette, et palveta selle naise pärast ka.

Oli veidi kõhe ja kui Mart küsis, et mille pärast palvetame. Ütlesin et ma ei tea, jumala pärast miks peaks või milleks vaja, et pole mul häda midagi- lapsed terved, hing sees ja mees alles…

Aaga miks Sa selle kepiga käid??

Ma ei saanud ju vastata, et õhtul läheb vara pimedaks…

Istusime siis kahekesi lava veere peale ja ajasime lihtsalt mõnusasti juttu ja lõpus ta palvetas ka naca, aga see oli hoopis midagi muud, kui vanade haledate eitedega halamine , hädaldamine ja kriiskamine jne, mis toimub, kui pärast palvekoosolekut kellegi pärast palvetatakse. Rääkisin talle oma lugu, oma vahvat elu lugu ja see kõik oli kokku midagi erilist.

See oli see , et kaks intelligentset inimest (muide ühe aastakäigu inimesed nagu hiljem netist teada sain) said kokku, neil oli esimesest hetkest üksteisele midagi ütelda, nad leidsid kohe ühisee keele. Kuskilt mälu sopist ma teadsin , et ta on muusik aga mul ei olnud meeles.

Aga muusikutega ongi nii, et nad on kui omaette maailmas , mida mitte muusikud ei adu.

Tundsin seda kunagi pealinnas muusikute koolitusel, aga see on juba teine jutt

Mart Metsala oli rääkinud koosolekul oma lugu ja mina siis vastasin talle omaga. Mõne koha peale ikka läksid mul silmad niiske koha peale küll, aga keegi peale tema ei näinud ega kuulnud, mida see uhke hoiakuga suur valges kleidis naine, seal tühjas saalinurgase tegi. See lumememm, kes enne koosolekut valju häälega kahe sajandi vanust lorilaulu klaveri saatel laulnud oli

Jumala eest ma nägin end sealt saali suurest peeglist ja mõtlesin , et kas see olen siis tõesti seal mina, kes ehmatab "korralikke, ontlikke kristlasi" oma " sada" aastat tagasi ärasurunud vanaema lastelauluga ja paneb arvama, et see mida laulan on lorilaul, sest mõni kes algust ei kuulnud oli väääääga kohkund näoga, et mis jura ma enne palvekoosolekut laulan. Pastor Riina muidugi ütles, et jäta nüüd järele, nüüd hakkame Jumalat ülistama

See selleks, aga mina kohtusin Mart Metsalaga

Õhtu otsa veel olid mu mõttes kuskil vääga kummalises kohas

Kui külaliste teele saatmise eel kohvilauas istusin , siis kuulsin veel suurt hulka ta vahvatest seisukohtadest ja mõtlesin, et kuidas saab olla üks vabakoguduse pastor nii normaalne

Ainokene, see juuksurist proua, kelle isa oli kunagi babtisti pastor, kes nüüd ise on juba 80 aastane vanaproua, küll see sabistas ja seletas ja krabistas nagu alati. Kargas mulle koridoris juustesse mu tukka sättima ja torkas mind kogemata küünega, mina aga muidugi kukkusin kisama, et ära kraabi mind ja mis sa mu juustes ometigi teed. Tema muidugi ei saanud aru midagi , arvas et ma ei talu silitusi. Ütlesin, et pai võid teha, aga ära kisu mu soengut ega torgi mind küüntega. No see jutt oli küll kurtidele kõrvadele, aga see on ju meie juuksuri Aino . Mõni kohe on selline omamoodi. Eks ma ise kah mõne meelest, aga see mis Aino teeb, on professionaalne kretinism.

See oleks ju eriti pentsik, kui näiteks kellassepp läheks liinibussi ja hakkaks kakkuma bussijuhi kella käe pealt, sest see on vale või midagi muud sellist veel

Aga Aino teeb seda koguaeg, et kargab oma näppudega ette hoiatamata võhivõõraste juustesse.

Aitasin Helvel, mu sõbransil , kelle töö juures see Tallinna külaliste vastu võtmine käis , vastuvõtu jäljed ära koristada nagu ma lubasin ja siirdusin koju sauna ruttama. Kartsin veidi, mis kodused ütlevad, et olin ära olnud praktiliselt terve päeva, aga kallim tuli õue peal vastu nägu laia naeru täis ja kui ütlesin, et Jumal kattis meile laua(koristaja palk oli ikka rikkalik küll) , siis muigas veidi ja koos otsustasime, et sööme pärast sauna . Kutsusin veel Helve ka sauna ja tema ei tule ju kunagi paljaste kätega- tõi liha, sinki ja juustu.

Kui kõik olid peale sauna laiali jooksnud, kes oma koju, kes oma voodisse, vaatasin veel netist mida see mees(Mart Metsala), kellega täna tuttavaks sain, elus teinud on. Vau , mida kõike huvitavat ma lugeda sain,

Õhtu lõpuks või mis õhtu öö on juba, tuli mul liha himu, päris kohe lihanärimise isu .

Panin Helve toodud lihatükid aurutaja sisse ja siirdusin aeda lisandite järgi. Oh sa poiss, kus on aias õunad, pirnid kobarais koos. Üle öö on kasvand viljad kui viinamarjad puntrasse okstele. Puud on lausa selle raskuse all kummargil. Mõned õunad hüppasid kohe mulle silma auku, et vahi mind miuke ma olen ja meid on palju.

Mirjam helistas mulle, kui seal õunte vahel koperdasin ja endale küüslauku maast sikutasin, see ütles, et miks ma siin bloggis väga palju hädaldan või nii, kui mul tegelt siin kodus nii vahva on.

Vahtisin siis oma bloggi ikka siit ja sealt ja no ei leia ma mingist virisemist ega ahastamist

ju neil on see ikka kahe kõrva vahel, kes vingumist välja loevad

Lähen nüüd oma kesköist söömaaega nautima ja ennast saledaks sööma!!!

Oh sa mait, aga mu käsi oli täna Mart Metsala peos , seda ikka ei juhtu iga päev…

ootan

27. aprillil ootasin pikisilmi jaanipäeva
Ja nüüd on jaanipäev läbi ja ei teagi, mida enam ootan
Surma on vara oodata, laste suureks saamine on kaugel
Enamus sõpru on kas välismaal või Jumala juures
Ootan lapselapsi linnast koju
midagi tahaks veel oodata...
Ootan esimest septembrit ja kardan augustit
Vanaisa Augustit ei karda, ta ammu Jumala juures, olin siis kolmene kui läks
Mäletan üksikuid mälestuspilte temast
Mäletan , et tahtsin midagi laualt võtta ja siis käratas üks hääl, et EI PUTU
Jäingi siis suuril silmil vahtima, et kes seda häält tegi-

vanaisa oli nii suur mees, et jalad ei mahtunud voodisse ära, olid kõveras püsti

Minu ema laekus kuskilt ruttu tuppa ja ütles mulle, et tule ära- vanaisa on väsinud

Rohkem oluliselt temast ei mäletagi, varsti pärast oli vanaisa jubaJumala juures

Tegelikult ootan ja samas kardan ma tänavaastast augusti kuud

1. augustil saab kolmeseks mu esimene lapselaps, see on rõõmus sündmus, aga augustikuu üldiselt tuleb ma arvan mul elu kõige raskem kuu.

See on mu töönaise viimane kuu

Tuleb kokku korjata töö juures kõik isiklikud asjad, mis olen sinna aastate jooksul tassinud

Tuleb sorteerida mida jätta mida ära visata,
laulda viimased laulud, kirjutada viimased kirjad ja siis olen vaba tüdruk

Vaba ja valla uutele väljakutsetele...

ära hõiska enne õhtut

Eestlased on oma muretsemisega nii jumala hullud, et isegi lapsed nad enestele muretsevad.
Roll oli täna esimest päeva tööl ja mina hästi rõõmus, et saigi nüüd tööle
Kodused kõik ütlevad , et taa pole veel saaaanud sinna tööle, mis sa oometi hõiskad ilma aasjata!!!
Pagan küll !!! Miks ma peaks olema koguaeg sellises kartmise meeleolus nagu seisaks mu selja taga suur must tont ja mina peaks siis ta ees maas kükitama ja värisema,
pea õlgade vahel ja ikka vaatama üle õla, et äääkki juhtub see ja ääkki juhtub too.
Transamees ise oli täitsa vahva näoga, kui koju tuli ja väsinudki polnud oluliselt.
Kui küsisin, kas oldi temaga rahul, kas tuli tööga toime, ütles et kust tema teab.
Igatahes minu kõhutunne ütleb , et kenasti läheb.
Pean nüüd minema pikali, hommikul tuleb töömehed tööle saata, Rasmus ehk ka läheb homme maasikasse

Isemoodi jaaniöö oli tänavu

Käisin lossis , Räpina koduloo muuseumis oma luuletusi lugemas

Alguses oli veidi kõhe tunne lugeda täiesti võõrastele oma luulet, hiljem olid kuulajad minuga kohe PÄRIS ühes paadis

Veidi jäi kripeldama see, et ma jälle unustasin end rääkima ja rääkisin liiga palju

Mitte ei õpi seda ära, et pool suud tuleks koomale hoida. Loodan, et seekord oli mu jutt headele kõrvadele, kelle kõnetoru heliseb vaid häid noote.

Imestasin ikka ise ka, et polnudki väga väsinud ja oleks muudkui lugenud ja lugenud ning jutustanud ja jutustanud.

Tüütasin vist kõik inimesed väga ära

Kodu väravas tundsin, et olen ikka väsinud küll

Ronin oma ärklitoa trepist üles ja püüan uinuda jaanitule nautlejate muusika saatel, muusika on nii vali , et võiks, kui tahaks, lüüa õuemurul lõbusasti tantsu.

Mul pole tantsu partnerit , see on vist unemati juures juba ja üksi nagu ei viitsi ning ei jaksa ka.

Suurem poiss läks platsile väiksemat otsima , ei tea kas ei leidnud , aga loodan et nendega on ikka kõik korras

Proovin nüüd minna unemaale

Käsitöö laager

oli ikka jube väsitav ja närvesööv.
Jäin ikka mõnele prouale nii ette, et no tule taevas appi
Ma ei oskavat ei sibulat lõigata ega söögilauda õigel ajal minna
Siis oli jälle häda, et soovisin salli teha
ja portselani maalida
Pärast tuli välja, et teised tegid mitu salli , aga mina ullike julgesin vaid väikese taskuräti teha
Teised tegid suure hulga portselanmaali mina vaid kaks taldrikut, hiljem tegin suure meelehärmiga salaja kolmanda ka
Teised viltisid ka päeval mil polnud viltimist, mina jälle ei tohtinud
ja olin valest kotist villa võtnud
Villad peideti kõik ära, et ma võtta ei saaks jumala eest
mingi kott oli koridori nurgas
Sealt habisin ja kui ma sain vaid maha istuda siis oldi kisaga mul kallal
Püüan ikka elada oma isikliku toitumis- reziimi järele
aga ei lasta- küll topiti võileibu küll hapukoort, küll rasvast seljankat
küll vinguti et oma liha kaasas jne
et ei hakka siin sööma oma liha
söö mis laual on
Palusin, et mind rahule jäetaks, oma ihu tean mis teen
aga ei
Siis öeldi et olen terava ütlemisega
Viimasel hommikul, kui tahtsin veidi oma luulet lugeda külalistele enne teele minekut, kargas üks daam iga luuletuse keskel tuppa sisse ja rääkis valjult üle minu
Kui jäin vait läks toast välja, kui alustasin uut luuletust oli ta oma kõva jutuga jälle tagasi
Kui tahtsin hiljem ise kellegagi vaikselt laua teises otsas rääkida, kukkus mind sõrmega ähvardama , et ma vait oleks
Kui ütlesin, et olen iga ütlemise suhtes tundlik ja kannan kõik ütlemised justkui seljakotiga koguaeg kaasas, siis keegi kuulis hoopis, et kannan ta peale vimma
ja pistis kisama, et ta tõesti ei ei saanud mulle järele tulla nagu lubas ja mul pole õigus tema peale selle pärast vimma kanda , et tal on kah oma asjad ja pere asjad ja kodused asjad jne
Ma ei saanud esiti muhvigi aru, mis tal hakkas
Püha taevas, kes sellest üldse probleemi tegi, unustas siis unustas
Mina olin selle unustamise ammu ära unustanud et esimese pauguga ei saanud üldse aru, millest ta üldse räägib
Minagi ammu enam ei mäletanud milles point
mul on vist see rumal viga, et lasen endale inimesi liialt lähedale
ja siis olen hädas, et nad mulle pähe elama tulevad
Pool suud tuleks kinni hoida
aga mitte pole oma kurbadest kogemustest õppinud
Hiidlased kinkisid mulle kaunid vildist pärlid ja liblika
Mõni daam oli selle peale ka vist kade, vaatas mind ikka väga pika pilguga, kui kuulis , et need kingiti

Vahva kübara sain vilditud , selle lubas Riina endale võtta ja lõppkokkuvõttes oli mul õppimist
kuhjaga. Ma tean , miks see daam , kellele ma ette kogu aeg jäin, mind ei kannata ja mina teda
Me oleme sarnased, mõlemad tahame domineerida ja teist dominanti enda kõrval ei salli
Me mõlemad ei salli, kui ei tehta nii kui me soovime
ja vahel arvame, et oleme ilmeksimatud
Vahe on vaid selles, et enamasti olen ma rõõmsa olekuga, aga tema tihti tigeda ilmega
mõlemad oleme rahulolematud ja tahame kamandada
Püüdsin päev otsa olla nii, et ma talle jalgu ei jää, aga ei õnnestunud
Kui kukkus valjult seletama mida tohib ja mida mittte, siis olin ikka temaga nõus ja kordasin, et ja , ja saan aru, kuulsin võtsin teadmiseks
Aga kui ta pistis õhtul kell 7 mu peale ikka päris kõva häälega röökima, siis virutasin kargu vastu maad ja ütlesin, et mulle aitab sest jamast ja lahkusin bravuurikalt toast
Kui hiljem seltskonda tagasi ilmusin, oli see proua hoopis viisakas ja viimasel päeval , kui külalised lahkusi vabandas kõigi omade ees , et vabandab kui kellelegi haiget tegi
Lõppkokkuvõttes oli muljeid ja sündmusi täis nädalavahetus.
Hiidlased kutsusid külla ja lubasid mind tutvustada Ave Alavainuga
Lahkumisel kõik kallistasid ja tunne jäi lõppudelõpuks mõnus kuigi mõni asi ikka kriibib vist tükk aega
AGA VÕTAN SEDA KÕIKE KUI ÕPPETUNDI, SUU TULEB KINNI ROHKEM HOIDA, KÕIK EI TOHI LAMBIST USALDADA JA MINA EI KAVATSE ÜKSI KOJU SURMA OOTAMA JÄÄDA
Ikka lähen ja teen , küsin selle daami käest nelja silma all , mis teda minu juures häirib, ehk saame oma suhteid parandada?!
Kavatsen sügisest jälle minna vanaemade ringi ja töötute ringi , ma ei kavatse oodata kuna mind palutakse, siis jäängi ootama
Seal vanaemade hulgas on niiiiiiiiii vahvaid inimesi , nii et ma ei lase tõrval meepoti kallale

Või jummal!!!

Käisin eile seal tervishoiu kabinetis ära
Mingi jama on minu miimikaga, kui ma hambad irevil ei naera, siis arvatakse, et minuga on mingi jube draama lahti
Arst ja õde kukkusid mind metsikult lohutama, et ärgu ma muretsegu , et küll ma elan hulga aastaid veel ja küll ma uue töökoha leian jne
Kuidagi kõhe tunne oli, tuli meelde see anekdoot , et laps tuleb nutuga tuppa ja kurdab, et lapsed õues narrivad, et ta pea on kandiline ja ema siis lohutab kandiliselt pai tehes , et eii oole kandiline , eii oole kandiline
ma ise ei saanud üldse aru, et muretseks või midagi niisugust
Kolleegid olid säänse näoga, et ma kohe ei tea.
Ütlesin " kolleeg" Evele 2 korda tere, aga vastust ma ei kuulnud, ju ma olen kurdiks ka veel jäänud peale muude hädade;
Teised jooksid kaugelt mööda , niiet silmsidet ei saanudki kuidagi tekkida ja üle haigla ei tahtnud ka "tere" karjuda.
Auto läks esimese korra ja igasugu vigadeta ülevaatusest läbi. Kallim oli nii rõõmus, et naeris kodu teel kohe suure häälega. Poisid küsisid mis ta ometi nii naljakat nüüd näeb seal maanteel. Tema aga rõõõmustas oma "kolgata tee" lihtsa, äkilise lõpu peale . Olime ju tagavaraosasid oodanud kuid, siis ei tulnud osatükid lahti, siis ei tahtnud Roll appi tulla, siis pusis Toivo koos pisikese kõhnakese Rasmusega mitu päeva, minagi käisin seal auto all kükitamas , võtmeid kätte andmas ja olin ühe osatüki purunemise tunnistajaks. Vahepeal tükkis tal juba debrekas kallale, et ei saagi jagu- üksi ei jõua ja suur täis jõus poeg vedeleb Tartus
Mina ka kiusasin, et autot, vaja autot vaja , mis sa siin istud , kas auto korras, võta Rasmus appi
Ta sai juba vahepeal tigedaks, et mis sa kiusad, Rasmusest ei ole ju abi ja ta ise enam ei jõua jne
Lõpuks tuli Roll koju kui Rasmusega koos oli suurem töö tehtud. Lõpp hea kõik hea
MEIL ON NÜÜD AUTO
Ülevaatus oli ka paras elamus. Küsisin , et kas peaksin poisid välja kupatama autost. Ülevaataja ütles, et teda nad ei sega.
Oh sa poiss, autost paistis kaks paari säravaid silmi , kui auto sõitis lae alla tõstukiga. Mehepojad lebotasid tagaistmel, ise aga olid maru vahva näoga
Ostsime Põlvast prügikonteineri ka lõpuks ära ja kolme jalaga konnad, mida olin ammu igatsenud
Pärast seda väsitavat reisi käisin veel lossis vaatamas, mis toimub käsitöölaagris , mis eile õhtul kell 3 algas.
Mis viga siis käia igal pool kui autoga treppi sõidetakse!!!
Ei olnud seal enam midagi teha, enamus oli lõpetanud ja kui ühe võileiva olin põske pistnud, tundsin, et mu energia tass on ikka jube tühi.
Üks proua pakkus küüti ja tulin koju tagasi.
Öösel mängisin ärasuremata mehe leske jälle nagu mul kombeks vahel on. Uni läks keset ööd tühjas voodis ära ja hommikul ka tõusin juba kell 5
Hakkan nüüd sättima end lossi minekuks, olen hommikuses võileivategemise toimkonnas.
Veidi enne poolt kaheksat pean olema juba triksis traksis ja tänavapeal väljas
vaatan mida ilm.ee lubab ja silkan riideid valima, nagu oleks midagi valida;)

Roll tuli eile õhtul koju

maru laheda soenguga.
Ehtne vahva punkari hari peas ja tumedaks toonitatud
Väikevend ja vanem vend asjatasid, kilkasid, mängisid, hängisid poole ööni.
Maja oli jälle rõõmu ja laste hääli täis.
Tean küll, et lapsed kasvavad suureks ja lähevad oma elu peale, aga kui see käib nii äkki, siis selleks ma polnud lihtsalt valmis.
Väike Rasmus oli ka jube kurb, lausa silmad olid kuidagi niiskesse kohta sattunud.
Kui Roll kohale jõudis oli rõõmu taevani.
Olen praegu Põlva Päevakeskuses, ootan oma tundi kuna saan tervishoiu kabinetti , kõik Miksu vallast pidid minema.
Küsisin päevakeskuse juhataja käest, et kas tal lapsed terved, mees alles- see sai mu peale kurjaks , et nii ei küsita.
Ju siis on miskit halvasti, muidu oleks ikka naljast aru saanud.
Või mõni lihtsalt ei saagi millestki aru, mõtleb et kõik on pahatahtlikud ja haiglaselt uudishimulikud. Mina ei ole aga seda silti osanud endale otsa ette veel kinnitada, ja ega keegi ikka ei usuks ka, kes uskuda ei taha
Ise elan ikka parimate aegade ootuses- esimesest septembrist vaba tüdruk.
Töökohta pole keegi veel pakkunud, aga loodan ikka, et kui üks uks suletakse avaneb uus ja parem.
Muidu on ikka kõik hästi- hing sees, lapsed terved mees alles.
Igatsen laste järele, kes suures linnas aga igal asjal on ka kaks otsa mõnel rohkem
Vaatasin hommikul aida pööningule selle pilguga, et kas saaks sinna õdusat tuba lastele teha , kus saaks suvel mõnusalt magada.Veidi kobistamist, siis tuleb välja küll, koju jõuan siis hakkan tegutsema.
Nüüd lähen kohvikusse, toidulõhnad tulevad sealt juba tapvad
Hommikul ei söönud, reisiärevus oli sees, nüüd on pingelangus ja nuusuti on kuidagi liialt erk.

Püüan enesele juba üsna jupp aega selgeks teha

et, kõik rumalad mõtted, mis pähe tulevad pole
õiged
Prügihunnik on aia ääres ja ma ei saa ega saa prügikasti Põlvast ära toodud, sest koguaeg on mingi kamm
Reedel oleks Põlva asja ja siis saaks selle prügikasti mure kaelast ära, aga autot ei saa ega saa korda, sest mu kallim üksi ei saa remonditud, mina kõiki asju ei oska ja ega jõua seal auto all roomata. Roll aga eelistab pigem lamada võõras elamises tolmuse vaiba peal (ise on kodutolmule allergiline astmaatik) kui tulla koju ja olla oma kenas kodus ning aidata veidi isa.
Asulas kus kunagi elasin , oli üks vanem daam, keda kõik lapsed kartsid ja rahvas rääkis, et ta oma lapsed ka ei taha koju tulla, sest ta on nii õel inimene.
Hetketi tunnen end nüüd sellise maha jätud õela vanamoorina.
Kõnnin hommikuti õunaaias, puud on juba õuna ja prnipunnides, maasikad punetavad peenardes, tomatid õitsevad kasvuhoones, muru on nii mõnusalt roheline, et vaadate valus on, aga pole kedagi kellega seda ilu jagada. Külmkapp on süüa täis, kuid sööjad on kuskil parimatel jahimaadel.
Mu armsad sõbrad on kõik kas surnud või välismaal ning räpinlased songivad poolte öödeni aiamaadel ja peale seda pole neil ei tahtmist ega jaksu kellegagi suhelda.
Istun tihti söögiitoas diivanil, kust avaneb vaade rohelusse , mis meenutab filmi "Väike imeline aed", hinges valutav igatsus, sest värava taha saabuvatest bussidest väljuvatel reisijatel pole kellelgi asja mu aeda ....

jamakene küll

Olen mitu aastat tahtnud minna ratastooli tantsu tegema
Kord polnud oma tooli, kord polnud raha ja kord ma ei teadnud kuna see värk toimub.
Nüüd on tool ja nüüd on ka veidi raha, aga mingi kamm on kogu aeg vahel.
Kord ei saa kedagi kätte , kes sellega tegelevad ja kord öeldakse, et tule sügisel
Mingi jama on!!!!!
Eelmine kevad oli ikka sama jutt, et oi ära tule, et tule sügisel,
küll me sulle siis ütleme, kui asi uuesti algab.
Ja ei öeldud ja nüüd siss jälle sääne jutt
nomaitea mis värk siis on
Huvitav, kas mind visataks välja kui kohale end vean

Kodused ütlevad, et ära siis topi ennast , kui sind ei taheta
Kas olen vist mingi tümikas, et aru ei taha saada, kui mind ei taheta punti
AGA MINA TAHAN TANTSIDA!!!!!!!!!!!!
MIND EI HUVITA SEE PUNDITAMINE
Olen talv otsa ja kevade veel otsa järjepanu enamasti toas kükitanud
AAITAB JUBA SEST KÜKITAMISEST!!!

täna õhtul

Sain üle hulga aja rääkida läbi skybi oma armsa sõbrakesega, kes elab Soomes, panin tema auks üles siia bloggi mõned oma vanad ja uued luuletused.

Viimasel ajal ongi tunne, et kõik mu sõbrad on kas surnud või välismaal
ja kui kohtan fantastilisi inimesi, sõbrunen, saan tuttavaks, mõne aja pärast on nad surnud vähki..
Mees ütleb, et olen nõid, aga mina arvan, et lihtsalt liiga head inimesed kannatavadki kõik oma valu oma ihusse vähiks. Eile kohtusin vahva vanaemaga, kes oli mulle eelmiseks sünnaks teinud imeilusa punutud tordikarbi, tema silmis helendas ikka see imeline tuluke, mis mind esimesel kohtumisel lummas , aga keha oli vähist niiiiiiiiiiii pisikeks räsitud. Ma polnud teda peaaegu terve aasta näinud

Oleksin tahtnud teda tohutult kallistada, aga ei julenud, mõtlesin et äkki heidutan ta päris ära

Küsisin vaid, kas võin talle koju helistada, andsin talle peale koju jõudmist veel aega lõõtsutamiseks paar tundi ja siis helistasin.

Oli meeleolukas ja mõnus vestlus aga hinges valutas üks väike kripeldaja, kes koputas, koputas, koputas-

inimene, su aeg siin maa peal on nii üürike, ole ometi mõnus….

Viimasel ajal on jama sellega, et ma ei oska vist lapsi lahti lasta

Isegi ei tea, mis kõik mind kurvastab

Arvatavasti teeb mind see töökaotuse jama ka kuidagi hellaks

Arvan, et kui lapsed mu juurest paaniliselt ära tormata tahavad, et selle pärast et olen nii halb ema, kelle juurest tulebki jalga lasta

Muretsesin ju selle kodu just mõeldes lastele, kus peaks olema mõnus olla, pole mul siin tohutut kartulimaad ega meeletuid kasvuhooneid, mille eest hoolitsema peab

Kaks lillepeenart, üks pisike kasvuhoone ja muru.

Aga lapsed on kõik laiali ja mina üksi suures majas. Närin seda muru „sulle- mulle“ niidukiga ja istun söögitoas, igatsedes bussijaama poole vahtides. See on "sulle- mulle" on siuke niiduk, millel pole muud mootorit, kui sinu enda käed ja jalad ning rataste küljes on mingid lõikuri taolised asjad. Kui siis heinad ei taha alla anda sellele, et sa neid lõigata tahad, siis tõmbad jälle tagasi ja nühid kui nüri elukas edasi ja tagasi, siis naca edasi ja jälle tagasi.

Täna hommikul käisin paar tiiru selle „sulle- mullega“ oma platsi peal (meil on poistega platsid ära jagatud) ja koperdasin tuppa lõõtsutama , selja taha jäi mingi jupati näritud radade rida, aga võhm sai otsa ja kassiahastus tükkis hõlma alla.

Praegu magab mu tubades matkast surmani väsinud kaks mehehakatist hambad laiali.

Väikevend tõi oma klassivenna ka rattamatkalt meile.

Mees on oma ema juures auto all, pean vist oma kondid sinna vedama , muidu ei saa iialgi seda autot valmis.

Roland põrutas minema.

Isegi oleks läinud A- ühma kontserdile ja karanud seal ja näppu visanud, aga kuda sa sinna teismeliste vahele lähed oma suure kõhu ja karguga

Kui saaks kellelegi oma suure kõhu ja lombaka jala ära anda, paneks naha selga , istuks kirsipunasesse sapakasse ja põrutaks ei tea kuhu.

Kui meel ennast ära heitma hakkas, siis sõin veel Rolandi omleti ka südame täiega( või tühjusega vist rohkem ) ära, mis polnud sugugi dieettoit
Kui inimene, kes sööb kõik ära, mis koledasti ei haise ja hamba all vastu ei karju, jätab mu võrratu omleti söömata, siis on ta kas haige või ma ei tea , mis siis viga on.

Ju ta kartis, et seisan uksele ette oma üüratu kehaga ja ei lase teda linna kontserdile

Ma ka ei tea, mis ta arvas, aga tuba on tühi ja kurbus kolistab mu ajudes kolladi koll.

Võtan oma kokkuka ja lähen linna peale inimesi ehmatama, laudlina kaelas.

Päike vist enam nii väga ei paista võib laudlina täna õhtul koju jätta

Mingi arsti moodi tark inimene ütles, et hästi hea on , kui ma päikse eest hoian end

Ma siis püüan, kuna siin Räpinas pole mingit sellist kanga või riide poodi, kus müüdaks pitsilist jakki või ponšot, käin ringi laudlina kaelas.

Ehk on see elupüsimine, siis veidi kergem ja ma pole selline vastik ärrituja ja pole need silmad ka nii märja koha peal kogu aeg, kui end rohkem hoian ja endast rohkem hoolin

Lähen luban endale puhkuse puhul ühe kena kala prae pubis